President Kaljulaid on oma ametiaja jooksul siiani kohtunud 59 presidendi, kaheksa monarhi, paavsti ja emiiriga ning teinud 138 välisvisiiti, edastas presidendi kantselei pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Töövisiitide kõrval on Kaljulaid teinud kuus riigivisiiti (Soome, Gruusiasse, Austriasse, Portugali, Sloveeniasse ja Kuveiti) ning seitse ametlikku visiiti  (Poola, Tšiilisse, Saksamaale, Vatikani, Kreekasse, Ukrainasse, Benini).

Enne, kui Kaljulaid ameti 11. oktoobril uueks riigipeaks valitud Alar Karisele üle annab, teeb ta veel riigivisiidi Kenyasse, käib ametlikul visiidil Rootsis, töövisiitidel Itaalias ja Saksamaal ning osaleb New Yorgis ÜRO Peaassambleel.

Lisaks tegi president Kaljulaidi ametiajal Eestisse visiidi 36 riigipead, sealhulgas käisid siin riigivisiidil Rumeenia, Läti, Itaalia ja Leedu president ning Madalmaade kuningas. Ametliku visiidi käigus võõrustas Kaljulaid Gruusia, Taani, Horvaatia, Norra, Austria, Island, Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa, Kosovo ja kahel korral Ukraina juhte.

Kaljulaid võõrustas 2018. aasta juunis oma kolleege, kui Tartus peetud Gaudeamuse laulupeole kogunesid Balti riikide, Poola, Gruusia, Soome ja Islandi presidendid. Oktoobris 2020 toimus Tallinnas Kolme mere algatuse tippkohtumine, kuhu tulid kohale Poola ja Bulgaaria riigipea.

"Eraldi võib esile tõsta Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni töövisiiti, Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri ametlikku visiiti, paavst Franciscuse visiiti, Itaalia presidendi Sergio Mattarella riigivisiiti, Madalmaade kuningas Willem-Alexanderi riigivisiiti, Austria presidendi Alexander Van der Belleni ametlikku visiiti, India asepresident Venkaiah Naidu töövisiiti, Taani kuninganna Margrethe II ametlikku visiiti, belglaste kuninga Philippe'i töövisiiti," ütles Aasmäe.

President Kaljulaid on vastu võtnud 135 Eestisse akrediteeritud suursaadiku volikirjad.

Visiitide arv samas suurusjärgus Ilvesega

Presidendi kantselei esitatud andmete kohaselt tegi president Toomas Hendrik Ilves oma kahe ametiaja jooksul kokku 251 välisvisiiti, neist 16 riigivisiiti ja 13 ametlikku visiiti. Kokku tegi Ilvese ametiajal Eestisse visiidi 73 riigipead, sealhulgas oli 16 riigivisiiti, 12 ametlikku visiiti ning korraldati neli Balti presidentide kohtumist.

President Arnold Rüütel tegi oma ametiaja jooksul kokku 81 välisvisiiti, neist 17 riigivisiiti ja seitse ametlikku visiiti. Rüütli ametiajal tegi Eestisse visiidi 33 riigipead, sealhulgas oli üheksa riigivisiiti ja 12 ametlikku visiiti. Samuti külastas Eestit Vene õigeusukiriku pea patriarh Aleksius II.

Eksperdid: Kaljulaid on olnud aktiivne ja nähtav

ERR-iga vestelnud välispoliitika asjatundjate hinnangul oli Kaljulaidi välispoliitiline tegevus aktiivne ning nad tõid eriti esile tema panust Eesti saamisel ÜRO Julgeolekunõukogu valitavaks (mittealaliseks – toim.) liikmeks.

"Välispoliitika on üks valdkondi, kus president saab Eestis kõige suuremat mõju avaldada, kuna sisepoliitiliselt on tema roll üsna limiteeritud. Kui president on nähtav ja aktiivne, saab ta rahvusvahelisel areenil palju Eesti heaks ära teha. Kaljulaid on olnud aktiivne ja teinud head tööd," ütles Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.

"Üldiselt sai ta hästi hakkama. Eelmise presidendi Toomas Hendrik Ilvese jäetud kingad olid küll väga suured, seda eriti välispoliitikas, aga üldises plaanis sai Kaljulaid hakkama," ütles ka Postimehe arvamustoimetaja, välispoliitikaajakirjanik Erkki Bahovski.

Kaljulaidi ametiaega langes Eesti kampaania ÜRO Julgeolekunõukogusse pääsemiseks, milles president osales aktiivselt ja pühendunult, lisas Raik. "Tundub, et isegi need inimesed Eestis, kes olid algul selle vastu, et Eesti üldse sellele kohale kandideeriks, tunnistavad nüüd, et oleme seal saanud hindamatu maailmapoliitika kogemuse ning esile tõsta oma prioriteete," rääkis välispoliitika instituudi juht.

Ka Eesti kõige pikaajalisem välisminister, Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond) leidis, et Kaljulaid oli välispoliitilises tegevuses nähtav ja aktiivne ning see osa jääb tema ametiajast selgelt pluss-poolele.

Ka Paet tõi esile Kaljulaidi panust Eesti kampaaniasse saada valitud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. "Kuid ta osales ka hiljem ÜRO töös, kui Eesti juba oli Julgeolekunõukogus. ÜRO Julgeolekunõukoguga seoses oli Kaljulaidi tegevus märgilisemaid ja nähtavamaid, kus ta ei piirdunud ainult formaalse osalemisega, vaid panustas ka sisuliselt," rääkis Paet.

Bahovski rõhutas samuti Kaljulaidi rolli Eesti ÜRO-kampaanias, millesse ta aktiivselt panustas ja aitas kaasa Eesti edule mittealalise koha võitmisel.

Nii Paet kui Bahovski viitasid Kaljulaidi aktiivsele osalemisele mitmesugustel rahvusvahelistel foorumitel.

"Kaljulaid on panustanud ka küberjulgeoleku teemasse, mis on Eesti üks kaubamärke rahvusvahelisel areenil, mille järgi Eestit teatakse ja hinnatakse," lisas Raik.

Kõik kolm tõid ka välja Kaljulaidi külaskäigu Moskvasse 2019. aasta aprillis, mille raames kohtus Eesti riigipea ka Vene presidendi Vladimir Putiniga.

"Moskva visiit oli tema välispoliitilise tegevuse üks vastuolulisemaid sündmusi," märkis Raik. "Aga erinevalt kriitikutest leian mina, et suhtlema peab ka naabritega, kellega ei olda sama meelt. See ei tähenda, et peaksime oma seisukohtadest loobuma. Võib arutada selle visiidi ettevalmistuse, detailide ja ka järelmite üle, kuid selle vajalikkuses ei ole põhjust kahelda."

"See, et ta kohtus president Putiniga oli samuti hea, sest ega Eestis neid inimesi väga palju ei ole, kes Vladimir Putiniga silmast-silma on kohtunud ja juttu rääkinud," lisas ka Bahovski.

Paet viitas Kaljulaidi Moskva-visiiti kommenteerides sellele, et külaskäik toimus renoveeritud Eesti saatkonna avamise kontekstis. Kohtumine Putiniga ei toonud tema hinnangul märkimisväärseid järelmeid, kuna ka valitsusel ei olnud selget plaani, kuidas seda kohtumist ära kasutada.

Paet meenutas ka seda, et Kaljulaidi välissuhtlust on tugevalt mõjutanud, 2020. aasta algul vallandunud koroonapandeemia, mis muutis välisreisid ja kohtumiste korraldamise keerulisemaks ja sageli võimatuks.

Bahovski seadis mõne president Kaljulaidi sel aastal tehtud visiidi mõttekuse siiski kahtluse alla: "Miks pidi president minema Afganistani, kui oli juba teada, et väed sealt ära tuuakse? Samuti ei oleks minu meelest pidanud minema suveolümpia ajal Jaapanisse. Jaapanlased ju ei soovinud ju koroonapandeemia tõttu olümpia korraldamist ning ei tahtnud ka väliskülalisi. See visiit jääb mulle arusaamatuks."

"Aga üldiselt on Kaljulaid Eesti lippu kõrgel hoidnud, esindanud tugevalt Eesti e-riiki ning osalenud silmapaistvalt rahvusvahelistel konverentsidel," lõpetas Bahovski.

Teisipäeval valis riigikogu Eesti järgmiseks presidendiks Alar Karise, kes annab ametivande 11. oktoobril. Kaljulaidi ametiaeg algas 10. oktoobril 2016.