Siseminister Jaani ütles, et väärtustada tuleks neid inimesi, kes töötavad siseturvalisuse alal.

"Et oleks kõrgem palk nendel inimestel, kes igapäevaselt oma elu ja tervisega riskivad – räägime politseiametnike palgast, päästjate palgast. Räägime inimestest, kes töötavad häirekeskuses," lausus Jaani.

Päästja esimene palk on veidi üle 1000 euro ja politseiniku miinimum on 1300. Jaani sõnul võiks Eesti jõuda aastaks 2025 nii kaugele, et politseiametniku või päästjana tööd alustava inimese palk oleks üle 2000 euro.

"Loomulikult tuleb rahul olla ka sellega, et järgmisel aastal lisanduv personalieelarve ei ole null, vaid seitse miljonit eurot. See on positiivne, aga loomulikult jääb see väga kaugele sellest, mis on reaalne vajadus, et liikuda suure visiooni poole," ütles Jaani.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna on juba varem öelnud, et tema läheb eelarveläbirääkimistele õpetajate palgatõusu kaitsma. Eelmisel aastal õpetajate palk ei tõusnud. 

"Õpetajate palk on väga oluline. Me oleme ühiskonnas kokku leppinud, et 120 protsenti riigi keskmisest peaks olema õpetaja palk. Õpetaja palk võrrelduna riigi keskmisega on oluliselt langenud," ütles Kersna.

Rahandusministri asendaja Maris Lauri ütles, et riigisektori palgatõusu võimalused selguvad siis, kui pärast  majandusprognoosi valmimist algavad riigieelarve läbirääkimised.

"Põhimõtteliselt on ka praegu ministritel võimalik eksisteeriva ehk kevadise eelarve raames raha ümber tõsta, kui nad tahavad palka tõsta. Aga reaalselt diskussioonid tulevad siis, kui on prognoos tehtud ja selged eelarve võimalused," lausus Lauri.