Leedu-Valgevene piiril tegutsevad ka Eesti kaitsetööstusettevõtted
Rändesurve mõjutab Eestit praegu eelkõige Valgevene-Leedu suunalt. Praegu tegutsevad Leedus politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötajad koostöös nii Leedu kui ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametiga Frontex. Frontex on kaasanud ka Eesti kaitsetööstusettevõtteid, kes pakuvad eelkõige tehnoloogilist tuge.
Eesti kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel mobiilne seiresüsteem töötas Leedu-Valgevene piiri lähedal, kus masti paigutatud kaamerate ja drooni abil tuvastati liikumist piiri lähedal. Ettevõtte juht Jaanus Tamm ütles, et pärast süsteemi paigaldamist surve sellele piirilõigule kadus.
"Panime selle püsti ühe piirkonna peale, kus seda oli kõige rohkem vaja. Ja pärast spaigaldamist tollel 20 ruutkilomeetril enam rikkumisi ei tuvastatud," lausus Tamm.
Leedus on praegu Estpol 5 koosseisus 10 PPA töötajat. Leedus on ka Eesti piirivalve juhtkond, kes hindab, et rändesurve meie piirkonnale lähtub praegu Euroopa Liidu sisepiiridelt, mitte Afganistanist. Eesti kaitsetööstusettevõtte seiretehnikat PPA praegu ei kasuta.
"Leedus on juba tuhandeid välismaalasi, ja on väga suur tõenäosus, et seal on ka inimesi, kes soovivad edasi liikuda kas Kesk-Euroopa või Põhja-Euroopa riikide poole. Konkreetset lahendust, mida ka Leedus katsetati, meil küll veel ei ole kasutusel, aga nendes kohtades, kuhu taristut ei ole mõistlik ehitada, kuna tegemist on mobiilse seadmega, siis neis kohtades võib seadme kasutamine olla igati asjakohane," ütles PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev.
Eestis valmistatud seirekaamerad on kasutusel juba mõnda aega näiteks Ukraina ja Valgevene piiril, kuhu need paigaldati USA-ga ühisprojekti raames.
Toimetaja: Marko Tooming