Parvlaeval Estonia hukkunute omaste asutatud SA Mare Liberum korraldab septembris uue ekspeditsiooni Estonia vraki juurde huku põhjuste väljaselgitamiseks. Uurimist rahastavad Postimees Grupp ja eraannetajad.

Suvel loodud sihtasutuse juhataja ja Estonia uurimiskomisjoni endine esimees Margus Kurm selgitas, et uurimise eesmärk on vastata nendele küsimustele, millele 27 aasta jooksul ei ole ammendavaid vastuseid saadud.

Kurmi sõnul otsitakse vastuseid muuhulgas küsimustele, miks eraldus laeva küljest visiir ning kas lahti tuli ka autotekile viiv ramp. Lisaks ka sellele, millest on tingitud laevakere vigastused ja kas on vigastusi, millest praegu teada ei ole.

Mare Liberumi nõukogu liige ja Eesti omakseid esindav Raivo Hellerma lisas, et inimesed ei ole saanud põhjalikke vastuseid.

"Kui Kurm pöördus meie poole väga konkreetse nägemusega tipptasemel uuringu ja spetsialistidega, otsustasime seda toetada," ütles Hellerma.

Nõukogu teine liige ja Rootsi omaste esindaja Piret Kergandberg lisas, et kui Eesti omaksed on kaasatud vähemalt info jagamisse riigisekretäri kokku kutsutud komisjonis, siis rootslased ei ole olnud üldse kaasatud.

"Praegu on viimane aeg seal all käia ja huku- või ka kuritööpaik jäädvustada," ütles Kergandberg.

Laeva vrakist asutakse looma mudelit

Kurm selgitas, et merepõhjast üles tõstetud Estonia vöörivisiir on hetkel Rootsi sõjaväebaasis, kuid sellest on valminud 3D-mudel. See võimaldab visiiri uurimist ilma seda füüsiliselt nägemata, sest mudelil kajastub visiiri täpne seisukord.

Eesootavate uurimiste käigus sukeldutakse laevavraki juurde, et luua ka sellest 3D-mudel.

"Eesmärk ei ole teha mudelit tervest laevast, keskendume laevakeres olevatele vigastustele ja vööriosale ehk nendele piirkondadele, mis õnnetuse seisukohalt on oluline välja selgitada," selgitas Kurm eesootavaid töid.

Sukeldumisekspeditsioon on kavandatud tänavu septembri teise poolde ja see viiakse läbi Malta lipu all sõitva laevaga RS Sentinel, mis kuulub Saksamaa firmale RS Offshore, mille juht ja omanik on Kurt Rohde. Uurimisreisil kasutatakse Multibeam- ja külgvaatlussonarit, magnetomeetrit, airlift'i ja muud vajalikku tehnikat.

Vrakki asuvad uurima kaks allveerobotite meeskonda ning neli tuukrit. Põhiline uurimistöö soovitakse Kurmi sõnul ära teha robotitega ning tuukreid kasutatakse robotite abistamiseks.

Pärast sukeldumist antakse kogutud materjal koos varasema materjaliga üle ekspertidele uurimiseks. Kurm lisas, et materjal antakse vähemalt kahele erinevale ekspertgrupile, kes tegutsevad paralleelselt ja üksteisest sõltumata.

Ühe ekspertgrupiga on praeguseks sõlmitud ka kokkulepe. See on Singapuris tegutsev firma, kus ekspertgruppi asub juhtima dr Andrzej Jasionowski. Jasionowskil on Kurmi hinnangul nii väga tugev akadeemiline taust kui ka pikk kogemus praktikas mereõnnetuste uurimisel. Samuti on Jasionowski osalenud ka aastatel 2005–2008 Rootsi valitsuse tellimusel tehtud Estonia õnnetuse uurimisel.

Uurimist rahastavad lisaks Postimees Grupile ka annetajad

Kurm sõnas, et uurimisprojekti lõplik maksumus ei ole teada, kuid suurusjärgus arvestatakse 800 000 euroga. Umbes kolm neljandikku maksumusest kulub sukeldumisoperatsioonile, kuid Kurm rõhutas, et maksumus sõltub sellest, mitu päeva tuleb merel viibida. See omakorda sõltub ilmast.

Ettevõtmiseks on rahastust saadud läbirääkimiste teel. Neid on peetud Rootsi ja Eesti ettevõtete ja ärimeestega. Lisaks saadakse raha meediaõiguste müügist Postimees Grupi kaudu.

Ehkki raha veel päris koos ei ole, on Kurm optimistlik, et see peagi õnnestub.

Kõik materjalid avalikustatakse

"Meie ettevõtmist võib vaadata kui konstruktiivse konkurentsi pakkumist," ütles Kurm ja lisas, et uurimist ei võeta ette seetõttu, nagu ametlikku uurimist ei usaldataks. Ta ei näe uuringuid konfliktsetena, vaid pigem teineteist täiendavana.

"Me teeme kõik materjali, mida kogume, sealhulgas filmid, avalikuks," lisas ta.

Kurm kinnitas, et kogutavad materjalid edastatakse ka ohutusjuurdluskeskusele, kes praegu riiklikku uurimist korraldab. Samuti on nad valmis igasuguseks muuks koostööks, et tagada laiapõhjaline uurimine.

Seaduslikke konflikte tekkida ei tohiks

"Mina olen kogu aeg olnud veendumusel, et Estonia vraki juurde sukeldumine uurimise eesmärgil ei ole keelatud," vastas Kurm küsimusele, kas uurimistegevus on seaduslik.

Ta täpsustas, et Eesti karistusseadustik reguleerib hauarüüstamist, kuid kuna vrakki ei kahjustata, inimeste surnukehasid ega ka muid esemeid merepõhjast üles ei tooda, pole tegu rüüstamisega.

Ehkki Rootsi on võtnud vastu eraldi seaduse, mis keelab vrakile sukeldumise, ütles Kurm, et Estonia vrakk asub rahvusvahelistes vetes, kus Rootsi seadused ei kehti.

"Tegevus on seaduslik, meil puudub vajadus küsida kellegi käest lubasid ja nõusolekuid," võttis ta olukorra kokku.

Küll aga möönis Kurm, et takistuseks võivad saada vrakki valvavad laevad, kes piiravad füüsiliselt ligipääsu Estonia uppumispaigale. Sel juhul uurimist teha ei saa.

"Relvastatud turvameeskonda meil kaasas ei ole ja ametivõimudega lahingusse astuda me ei kavatse, olen optimistlik ja usun, et füüsiliselt meid takistama ei tulda," ütles Kurm.