Postimehe peamised tuluallikad olid reklaami- ja tellimustulud, märgib ettevõtte juhtkond majandusaasta aruandes.

"Traditsiooniline meedia otsib endale pidevalt väljundeid iseseisvaks majandamiseks, kuid vajadusel toetatakse äritegevuse jätkumist kontserni tasemel," lisas juhtkond.

Eriti edukas oli Postimees ärikahjumi vähendamisel. Kui möödunud aasta aprillis lõppenud majandusaastal oli ettevõtte ärikahjum 6,5 miljonit eurot, siis selle aasta aprillis lõppenud majandusaastal oli Postimees Grupp vähendanud ärikahjumit 90 protsenti 642 000 eurole.

Samas on Postimehe juhtkond lakooniliselt märkinud 3,4 miljonit reale muud äritulud, lähemalt selgitamata, millelt see teeniti. Ettevõtte arvestuspõhimõtete alusel peaks muu äritulu olema seotud materiaalse põhivara müügi või erinevusega omandatud osa varade, kohustuste ja tingimuslike kohustiste õiglase väärtuse ning soetusmaksumuse vahel.

Peamiselt õnnestus kontsernil vähendada seitsme miljoni euro võrra müüdud toodangu kulu, sealhulgas ligi nelja miljoni euro võrra müügi eesmärgil ostetud teenuste kulu. Turunduskulusid vähendas Postimees Grupp üle 40 protsendi ehk enam kui 600 000 euro võrra. Kulubaasi ja tulubaasi vähenemine oli tingitud tele- ja raadiomeedia äritegevuste üleandmisest Duo Media Networksile, märkis Postimehe juhtkond.

Meediaturule laiemalt peab Postimehe juhtkond möödunud aastat keerukaks.

"Kui varem on reklaamiturg mõõdukalt aastast aastasse kasvanud, siis 2020. aastal langes Kantar Emori andmetel reklaamituru kogumaht võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 17 protsenti, seda eelkõige seoses 2020. aasta esimese kvartali viimasel kuul eskaleerunud COVID-19 viiruse leviku ja eriolukorra väljakuulutamisega," kirjutas Postimehe juhtkond.

"Negatiivsed mõjud kandusid edasi ka teise kvartalisse, mil erinevate meediatüüpide reklaamirahad vähenesid võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga kuni 61 protsendi võrra. Taastumine algas 2020. aasta kolmandas kvartalis, mis on kestnud 2021. aastani välja, isegi vaatamata vahepeal kehtestatud uutele piirangutele," seisab majandusaasta aruandes.

"Digitaalmeedias on kogu maailmas levimas trend, kus reklaamikäibe kõrval järjest olulisemaks muutub lugejatele müüdud digitellimustest saadav tulu. COVID-19 pandeemia suurendas lugejate huvi autoriteetse ja usaldusväärse meedia vastu. See omakorda andis tugeva tõuke digitellimuste hüppelisele kasvule. Postimees Grupp on kogu aasta jooksul digitellimusi kasvatanud oodatust kiiremas tempos," märkis juhtkond.

Lisaks peab Postimees Grupp võimalikuks kasvuallikaks erinevaid uusi trende meediaturul, peamiselt seoses sotsiaalmeediaga. "Traditsioonilise näitamispõhise mudeli ostmise kõrvale on tõusnud tugevalt ka klikipõhised ja automatiseeritud ostumudelid ning sisuturunduse müük," kirjutab Postimehe juhtkond.

"See tuleneb klientide soovist meediavaldkonda järjest efektiivsemalt kasutada ning seetõttu on jõudnud digitaalreklaami ostja igapäevakasutusse reaalajaoksjonid (RTB) ja programmatic ostud. Kokkuvõttes on digitaalmeedia aina laienevad reklaamivõimalused mitmekesiste formaatide, ostumudelite ning seadmepõhisusega üheks reklaamitulude kasvuveduriks," kirjutab juhtkond.

Aprilliga lõppenud majandusaastal töötas Postimees Grupis keskmiselt 506 inimest, 37 vähem kui aasta varem. Töötajate arvu vähenemine oli seotud telekanalite eraldamisega, märkis ettevõte.

Keskmine kuine palgakulu töötaja kohta oli Postimehes 2232 eurot.

Postimees Grupp on Eestis tegutsev meediaorganisatsioon, millel on tütarettevõtteid nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Postimees Grupi tegevus hõlmab trüki- ja veebimeedia sisutootmist, raamatukirjastuse teenuse pakkumist, uudiste tootmist ning hõlmas 2020. aasta novembrini televisiooni ja 2021. aasta märtsini raadioprogrammi tootmist.

Ettevõtte omanikud on läbi valdusfirmade 78 protsendiga Margus Linnamäe ja 20 protsendiga Ivar Vendelin.