Andrus Ansip rääkis "Ringvaates", et kohtus Merkeliga esimest korda juba päeval, mil viimane oli saamas kantsleriks ning andnud allkirja suure koalitsiooni moodustamise lepingule.

"Oleks olnud vähemalt 100 põhjust minuga sel päeval mitte kohtuda, aga ta ütles, et pärast lõuna söömist on mul piisavalt aega kohtumiseks ja nagu kokku lepitud, nii kohtumegi," rääkis Ansip.

"Esimesel kohtumisel, mis ei kestnud väga palju, meil tekkis väga hea kontakt ja see usalduslik suhe kestis kõik need üheksa aastat, mis mina olin peaminister ja me koos töötasime ja on ka hiljem kestnud," lisas ta. Ansipi sõnul ei suuda ta kokku lugedagi, mitu korda ta Merkeliga üldse kohtunud on.

Ansip märkis, et enamasti rääkisid nad Merkeliga poliitikast, enim majandus- ja rahandusteemadest.

Ansipi sõnul suutis Merkel alati otsida kompromisse ning talle läksid ka Eesti mured korda.

"Angela Merkel oli ja on praegu ülimalt tähelepanelik. Ta läheb Euroopa ajalukku ilmselt kui juht, kes oli suuteline ja kes tahtis otsida alati kompromisse ja talle läksid ka väikeste liikmesriikide mured korda. Ta tahtis, et Euroopa oleks hea kõigi jaoks, mitte ainult mõne suure liikmesriigi jaoks. Ta oli ikkagi teravas kontrastis oma eelkäija Gerhard Schröderiga," rääkis Ansip.

"Eesti jaoks on kindlasti üks kõige tõsisemaid hetki pronkssõduri aegne mäss. Saksamaa oli siis Euroopa Liidu eesistujamaa. President Vladimir Putin tahtis temaga rääkida sellest, mis Tallinnas toimub. Ja Angela Merkel selleks, et Putiniga rääkima hakata, pidas vajalikuks saada informatsiooni esmastest allikatest. Me rääkisime ühel õhtul 20 minutit, teisel õhtul 20 minutit, kolmandal vähem - 10-15 minutit. Ma ei kujuta ette, et näiteks Gerhard Schröder oleks võtnud vaevaks helistada Eesti peaministrile, et küsida informatsiooni ja kaitsta siis Eesti seisukohti suhetes suure Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Aga selline Angela Merkel on olnud kogu aeg," kirjeldas ta.

Ansip sõnas, et Merkel on Saksamaa liidukantslerina olnud hea kogu Euroopale, kuna Saksamaa on Euroopa suurim majandus, suurim riik ning Saksamaa seisukoht on Euroopa Liidu seisukohtade kujundamisel alati tähtis olnud.

"Ta on hoidnud Euroopat koos ja tugevana, see on Eestile hea olnud," märkis Ansip ja meenutas aega, mil Eesti soovis liituda euroalaga.

"Teatavasti me ütlesime 2009. aastal keset suurt ülemaailmset finantskriisi, et Eesti täidab kõik Maastrichti kriteeriumid ja me oleme valmis liituma eurotsooniga aastast 2011. Alguses me ütlesime aasta 2010 poole pealt, aga seda mõtet ei peetud väga heaks. Keset kriisi muidugi paljud kõhklesid ja arvasid, et eurotsoonil on endalgi küllalt tegemist, õige meil vaja meel mingisuguse liitumisega tegeleda. Aga Angela Merkel ütles väga lihtsalt, et eurotsooniga liitumine on tingimuste täitmise küsimus ja kui kandidaat täidab tingimused, on ta eurotsooni teretulnud, kui ei täida, pole midagi parata, tuleb rohkem töötada. Ja pärast seda kõik peaministrid riburada ütlesid ka, et jaa, eurotsooni lainemine on tingimuste täitmise küsimus."

Ansip usub, et kui Merkel kandideeriks ka tänavustel valimistel, oleks ta populaarseim ning saaks asuda täitma oma viiendat ametiaega.

Tema hinnangul püüavad Saksa valijad leida praegu kõige rohkem Angela Merkeliga sarnanevat kandidaati, keda toetada.

"On pisut kurioosne, et SPD kandidaat Olaf Scholz on Angela Merkelile kõige enam sarnanev kandidaat, mitte Armin Laschet, kes justkui peaks olema Merkeli otsene järeltulija. Armin Laschet pidas vajalikuks erineda valimiskampaanias oma eelkäijast ehk Angela Merkelist," selgitas Ansip.