Saksamaa kolme juhtpartei seisukohad erinevad põhiküsimustes märgatavalt

Saksamaal toimuvad 26. septembril parlamendivalimised, kus enam ei kandideeri 16 aastat kantsleriametis teeninud kristlik demokraat Angela Merkel ning riik saab igal juhul uue valitsusjuhi. ERR-i usutlusest Saksa kolme suurima toetusega partei – Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU), Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) ja roheliste – liikmetega Euroopa Parlamendis selgus, et nende erakondade seisukohad erinevad mitmes põhiküsimuses märgatavalt.
Kolme erakonna kantslerikandidaadid on Armin Laschet (CDU), Olaf Scholz (SPD) ja Annalena Baerbock (rohelised).
ERR-ile andsid intervjuu CDU saadik Sven Simon, SPD saadik Udo Bullmann ning Europarlamendi Roheliste liider, Saksa roheliste esindaja Ska Keller.
Kirjeldage palun, mida tähendab Angela Merkeli ajastu lõpp Saksamaa jaoks?
Simon (CDU): Angela Merkel on Saksamaad valitsenud 16 aastat ning Saksamaa on selle jaja jooksul pidanud ületama mitmeid kriise: finantskriis, eurokriis, migratsioonikriis, Brexit ja nüüd lõpuks COVID-19. Merkeli pärand on see, et me oleme kõigist neist kriisidest läbi tulnud nii, et Saksamaa on täna jõukam kui eales varem. Töötus on 30 aasta madalaimal tasemel. Nüüd muidugi on horisondil uued väljakutsed nagu kliimamuutus, Euroopa tulevik, digipööre. See tähendab, et neil valimistel on meie maa ristteel.
Bullmann (SPD): On ilmselge, et see oli tõeline pikamaajooks Saksa poliitikas. Paljud sakslased ehk ei olnud temast vaimustuses, aga samas enamus rahvast leidis, et seni kuni Merkel on rooli taga , ei juhtu mingit õnnetust. Selline oli üldine tunnetus. Ja ootused on kõrgel, mis saab edasi.
Keller (Rohelised): See on ühe väga pika perioodi lõpp. Saksamaal elab palju noori inimesi, kes polegi elanud teise kantsleri kui Merkeli ajal. Seega on see sakslastele oluline otsustuskoht, mis suunas edasi minna – kas peaksime senisel moel sihitult edasi komberdama või kas inimesed soovivad suunamuutust, kas nad soovivad uusi persoone, kas soovivad uusi ideid edasiminekuks?

Miks näeme arvamusküsitlustes, et CDU toetus langeb ning liidriks on tõusnud sotsiaaldemokraadid Olaf Scholzi juhtimisel? Kas Armin Laschet oli CDU-l vale valik?
Simon (CDU): Ei, kindlasti mitte. Aga kampaania käigus on tehtud mõningaid vigu ja ma olen mõelnud, et ehk läks minu partei kampaaniasse, pidades võitu juba ette garanteerituks. /---/ Ma olen kindel, et meil on parim kandidaat, õiged sõnumid, aga olud on meie jaoks keerulised peale 16 aastat. Kui juhid riiki, soovivad valijad näha innovatsiooni, uusi asju, nad küsivad miks te pole kõiki neid reforme juba 16 aasta jooksul ära teinud? Aga lõpuks, ma arvan, et me osutume edukaks.
Bullmann (SPD): Kõigepealt, ma leian, et me oleme teinud head tööd seljataha jäänud kahe aasta jooksul. Meil oli liidrivalik, kampaania, mis tõi esile kaks uut liidrit, Saskia Eskeni ja Norber Walter Borjansi. Esialgu ei paistnud see hea Olaf Scholzi jaoks, sest teda ei valitud. Kuid samas osutus see mitmepoolselt kasulikuks partei eri osade suhtes. Nähti, et on uus tiim, võib vabalt rääkida, arutada uusi ideid tulevikuks, arutada Saksamaa ja Euroopa tulevikuväljakutseid. Teised arvasid, et me põrume sel viisil. Aga juhtus hoopis vastupidine. Meil õnnestus moodustada esmaklassiline tiim juhtidest. Ja see on osa eduloost. /---/
Kui me vaatame täna küsitlustulemusi ja konservatiivide langust siis meid, sotsiaaldemokraate, peetakse ühtseks parteiks. Konservatiive peetakse küsitluste alusel väga lõhki olevaks nii juhiküsimuses kui ka poliitikavalikute osas. Nad kritiseerivad teineteist, mõned on avatud ka parempopulismile. Inimesi häirib konservatiivide poliitika ebaselgus Saksamaal.
Mis juhtus rohelistega, kes mõned nädalad tagasi juhtisid arvamusküsitlusi ja teist räägiti kui tulevasest kantsleriparteist, aga nüüd on kukkunud kolmandaks?
Keller (Rohelised): See on tõsi. Aga arvamusküsitlused on alati spetsiifilised, vastused sõltuvad sellest, milline on hetke atmosfäär. Meil on palju rohelisi ideid, mida inimesed küsitluste kohaselt toetavad rohkem kui eelmiste valimiste ajal. Oleme saanud palju uusi liikmeid.
Vaatame valimiskampaaniat, kus Annalena Baerbock korraldab iga päev palju sündmusi, tuhanded inimesed tulevad kohale, me oleme praegu väga heas hoos, mis ei pruugi küsitlustes kajastuda. Me igal juhul võitleme nii paljude häälte pärast, kui iganes võimalik. Ainult hääl roheliste toetuseks on hääl kliimakaitseks, see on väga selge ja kuivõrd palju inimesi ütleb, et kliima on nende jaoks olulisim teema valimistel, siis ma loodan, et suudame neid veenda.

Mis on CDU põhisõnumid kampaanias võrreldes teiste erakondadega?
Simon (CDU): On põhimõttelised erinevused näiteks ses osas, kuidas toime tulla kliimamuutusega. Meie oleme veendunud, et parim viis on seda teha läbi innovatsiooni ja turumehhanismide. Me soovime funktsioneerivat emissioonikaubanduse süsteemi, me tahame edendada alternatiivkütuste uurimist. Me tahame funktsioneerivat Euroopa Liitu, mis on võimeline tegutsema globaalsel väljal, eriti välis- ja kaitsepoliitika osas, innovatsioniliidrina, kaubanduses, meil on sellest selge pilt. Samuti soovime moderniseerida Saksamaad, nii riigivalitsemist kui ka taristut.
Mis on Roheliste põhisõnumid kampaanias?
Keller (Rohelised): Meie ütleme, et vaja on kohest kliimategevust. Meil olid sel aastal Saksamaal kohutavad üleujutused, on olnud kohutavad metsapõlengud, me elame kohutava kliimariisi veerel ja praegune valitsus pole teinud piisavalt, et tegeleda selle teemaga. Meie ütleme, et see peab muutuma ja me vajame kiiret tegutsemist. See on eriti oluline noorele põlvkonnala, aga mitte ainult, et oleks ennustatav tulevik elamiskõlblikul planeedil.
Samuti on meile oluline sotsiaalne solidaarsus. Paljugi on valesti, palju tulusid on peidetud maksuparadiisidesse, ei ole piisavalt toetust näiteks üksikemadele, me soovime tegeleda ka sotsiaalsete probleemidega kõikjal meie ümber riigis. Me leiame, et meie maal on palju potentsiaali, mida pole kasutatud. Me peame tegutsema, muidu me peame tegelema vaid tagajärgedega.

Millised on sotsiaaldemokraatide põhisõnumid?
Bullmann (SPD): Kui te vaatate meie poliitilist programmi, siis see on kõige euroopalikum programm, mis meil eales on olnud, kõige rahvusvahelisem. See keskendub meie globaalsele liidrirollile. SPD ütleb, et globaalne kliimaväljakutse, kasvava ebavõrdsuse väljakutse kogu maailmas peab olema meie kompass ja juhtima meid ÜRO 2040 jätkusuutliku arengu suunas. Seda pole kunagi ühelgi parteil Saksamaal olnud. See on suur samm edasi.
Ja inimesed saavad aru, et muutus on võimalik, nad usuvad, et rohepööre on võimalik, et see ei hävita minu elu keskklassi inimesena, ega tee seda ka endistes tööstuspiirkondades. Inimesed saavad aru, et ka minule on mõeldud, mind ei jäeta maha, mind võetakse sellel moderniseerimise teel kaasa, ka mul on eduvõimalus selles suures rohepöörde väljakutses. See on sotsiaaldemokraatide lugu.
Kuidas muudaks järgmine kantsler Saksamaa ambitsioone Euroopa Liidu tasandil, kui kantsleriks saaks Annalena Baerbock?
Keller (Rohelised) : Me näeks olulist muutust, sest meie praegune valitsus ei ole eriti Euroopa-meelne. Meie tänased ministrid vajutavad enamasti pidurit, kui tulevad Euroopa Komisjoni initsiatiivid kliima- või keskkonnaküsimustes. Tänane valitsus kuulab vaid autotööstuse huvisid. Samuti ei ole praegune valitsus näidanud end solidaarsena, kui me meenutame käitumist näiteks Kreeka kriisi ajal.
Oli üks hea asi, mida Merkel tegi oma viimasel valitsemisperioodil, see oli Euroopa taasterahastu tagant lükkamine, sellele me aplodeerisime. Aga kui vaadata varasemaid aastaid, teisi tasandeid, siis valitsus ei ole täitnud õiget rolli Euroopa Liidus.
Meie, rohelised, näeme Europa Liidul palju kesksemat rolli ja me keskendume sellele ka praegu valimiskampaanias, kus teised vaevalt räägivad Euroopast. Saksamaa on küll suur maa, aga Euroopa Liit on keskne Saksamaa ajaloos meie heaolu tagamisel, seega me peame nägema oma rolli märksa euroopalikumana.
Kuidas muudaks kantsler Olaf Scholz Saksamaa ambitsioone Euroopa Liidu tasandil?
Bullmann (SPD): Sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse korral muutub Saksamaa roll proaktiivsemaks. Me ei oota kompromisside järel, millele teised kunagi jõuavad. Me püüame aktiivsemalt kujundada kompromisside loomist Euroopas. Seda nii majanduspoliitikas kui keskkonnapoliitikas, mis on mõlemad rahvusvahelised ja globaalsed.
Praegu, eriti pärast Afganistani sündmusi, me arutame Euroopa suveräänsuse üle, Euroopa suveräänsus peab muutuma sisuliseks. Praegu on see vaid fraas, pealkiri, aga sellel puudub sisu. Sotsiaaldemokraadid soovivad täita selle sisuga.
Kuidas muudaks Armin Laschet kantslerina Sakasamaa ambitsioone EL-i tasandil?
Simon (CDU): Armin Laschet järgmise Saksamaa kantslerina - tema soontes voolab tõeliselt euroopalik veri. Ta on pärit Saksa piirialalt, väga euroopalikust piirkonnast. Ta alustas oma poliitilist karjääri Euroopa Parlamendis. See teeb ta tõeliselt Euroopa-meelseks. Ta näeb, et eurooplased vajavad tõeliselt muutust, ka [Euroopa Liidu] aluslepete muutmist, et olla võimelised tegutsema globaalsel tasandil.
Kui me soovime kaitsta oma väärtusi, õigusi, vabadusi, õiguskorda, eluviisi, demokraatiat, liberaalset demokraatiat, siis me peame hoidma kokku ning Armin Laschet on selles väga veendunud. Ma arvan, et ta võtab Euroopa tuleviku suunamise osas juhtiva rolli, aluslepete muutmine kaasa arvatud.
Millised on sotsiaaldemokraatide visiooni peamised erisused võrreldes CDU-ga, kui me räägime kliimateemal?
Bullmann (SPD): Peamine erisus tuleneb sotsiaalsest poolest. Samuti erineb kiirus, kui hoogsalt me soovime investeerida üleminekusse. Kui algas COVID-19 kriis, kuulsime palju hääli, Armin Laschet, Martin Weber (CDU poliitik - toim.) siin Euroopa Parlamendis, kes ütlesid, palun lõpetage üleminek, tehkem paus, me peame minema tagasi vana struktuuri juurde. Meie, sotsiaaldemokraadid aga ütlesime, et kasutagem võimalust, mida kriis pakub, et teha hüpe edasi. /---/Need on kaks elementi, mis eristavad.
Me tahame investeerida massiivselt tuleviku digitaliseerimisse, meie tööstuse ja ühiskonna moderniseerimisse, me tahame seda teha sotsiaalselt kaasaval viisil, kus igaüks loeb, kus igaühel on tulevik.
Eestis pole Roheline erakond pälvinud sellist toetust, et oleks parlamendis. Eestis küsivad inimesed kliimamuutuse peatamise teema juurde kohe, kui palju see maksma läheb, kuidas väiksema sissetulekuga inimesed toime tulevad kui kütuste ja elektri hinnad tõusevad?
Keller (Rohelised): Loomulikult, seda laadi diskussioon on ka meil. Aga silmas peab pidama ka seda maksumust, mis tuleb tasuda siis, kui me ei tegutse. Juba praegu kaotasid paljud inimesed oma kodud üleujutustes, või [vaadake] metsatulekahjusid Kreekas või Prantsusmaal – nende maksumus on tohutu! Kui me ei tegutse kiirelt, siis läheb see meile maksma palju rohkem ja selle eest ei maksa kõige rikkamad, paraku.
On väga oluline, et me vaatame sotsiaalset aspekti. Inimesed, kes on vähem jõukad, kannatavad praegu kliimakriisi tõttu märksa rohkem, kui rikkad inimesed. See on nii ka globaalsel skaalal: vaesed inimesed Aafrikas kannatavad märksa rohkem, kui rikkad inimesed USA-s või siin Saksamaal. Aga see kehtib ka meie oma maal.
Kui vaadata linna, siis vaesemad inimesed elavad saastunud tänavate ääres tihedalt, rikkamad inimesed liiguvad linnast välja maale, ehitavad oma villad meeldivasse rohelusse. Meil on tohutu ebaõiglus juba praegu. Me peame sellega tegelema. Me peame tagama, et meie linnad oleks elamisväärsed ka madala sissetulekuga inimestele, me peame tagama, et tervislik toit oleks jõukohaselt kättesaadav kõigile. Selleks tuleb kindlustada, et inimesed, kellel on rohkem, ka panustaksid rohkem kliimapöördesse.
Üks idee, mis meil on: Kui seada mootorikütusele näiteks CO2 maks, siis see oleks sissetulek riigile ja see sissetulek jagataks riigi poolt ümber üksikisikutele. Iga inimene saaks endale riigilt aastase energiasissetuleku, ütleme näiteks 100 eurot. Kui oled kulutanud vähem kütuse CO2 eest maksu makstes, siis oled juba rahaliselt võitnud. Ja tegelikult, kõige madalama sissetulekuga pered tekitavad väga vähe CO2. Need on rikkamad inimesed, kes lendavad kolm korda aastas puhkusereisile, neil on mitu autot ja neil on suur maja, mis nõuab palju kütet. See oleks kasulik meede madala sissetulekuga majapidamistele, oleme teinud palju kalkulatsioone.
Millised on sotsiaaldemokraatide vaated migratsioonile ja rändekriiisile?
Bullmann (SPD): Kui minna tõeliselt suure pildi juurde ning küsida endalt, miks meil on sellises mahus globaalne migratsioon, siis on näha kaks juurpõhjust. Esimene, traditsiooniline on vägivald, sõda. Ja see ei tähenda enam ainult sõda riikide vahel, vaid siin on aina enam põhjuseks riigita rahvad, fanaatiliste rühmituste vägivald, kes organiseeruvad üle planeedi.
Aga aina domineerivam, näete seda ise, on keskkonnakriis – see on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed peavad lahkuma oma maalt, sest nad ei suuda enam toita oma lapsi, neil pole enam mõistlikku võimalust toitu hankida, põldu harida.
Me peame tegelema nende juurpõhjustega. Kui me ei peata kliimamuutust, kui me ei peata keskkonnakriisi, näeme aina enam ja enam migratsioonisurvet, mis tuleneb sellest, et mitte milleski süüdi olevatel inimestel pole enam muud väljapääsu, kui edasi liikuda, et toita oma lapsi ning tagada tulevik oma perele. See on suur teema ja siin on vajalik globaalne sekkumine. Me peame ümber ehitama oma välispoliitika, globaalse poliitika viisil, et vastata nendele väljakutsetele edukalt.
Milline on CDU positsioon migratsiooni ja rändekriisi suhtes?
Simon (CDU): CDU usub, et inimestel, kes on silmitsi poliitilise tagakiusamisega, on muidugi varjupaigaõigus nagu see on kirjas Genfi konventsioonis, nagu see on kirjas Euroopa õiguses ja ka meie konstitutsioonis. Aga, see ei tähenda piiramatut privileegi absoluutselt kõigile, kellel on oma kodumaal madalam elustandard kui eurooplastel, tulla elama siia, Euroopasse.
Eriti rohelised armastavad viidata asüüliõigusele kui universaalsele immigratsiooni õigusele, aga seda ei näe ette ei meie põhiseadus, ei Genfi konventsioon ning see on ka lähenemine mis lõhestab Euroopat idas ja läänes ja seda me CDU-s ei taha.
Ütlesite, et Saksamaal ei arutata eriti nende teemade üle, mida te silmas pidasite?
Simon (CDU): Saksa meedia pöörab põhitähelepanu pisiasjadele, kandidaatide väikestele vigadele, fookus pannaks kandidaatide isikutele, mitte programmidele. Aga meil pole presidendivalimised, võistlevad erakonnad, kontseptsioonid, manifestid. Meie erakondade vahel on palju erinevusi, aga mul on aeg-ajalt tunne, et meie ajakirjanikud ei küsi nende erisuste kohta ja see teeb ka valijatel otsustamise keeruliseks.
Milline on roheliste vaade migratsioonikriisile?
Keller (Rohelised): Olen seisukohal, et kõige keskmes peaks olema hädas olev inimene. Ei peaks püstitama tarasid ega panema kõikjale piiripolitseid. Meil on vastutus maailmas toimuva pärast ja paljud inimesed põgenevad selle eest, mille põhjustamises oleme meie osalised – kui me vaatame kasvõi meie kaubanduspoliitikat, mis muudab maailma teisi regioone vaesemaks, aga ometi imestame, miks nad tulevad siia.
Ja samuti kliimakriis! Me teame, et meie eurooplastena, industrialiseerunud maailm on põhjustanud selle kliimakriisi, ja ikkagi veel imestame, miks nad tulevad siia. Seetõttu vajamegi koherentset poliitikat, et inimestel ei oleks vaja põgeneda.
Aga kui vaatame näiteks Afganistani praegu, küsimus on kompleksne, aga inimesed põgenevad sealt praegu, sest me jätsime nad maha ja nüüd me peame jälgima, et me täidaks oma humanitaarsed kohustused, mitte ei ütle, et Pakistan hoolitsegu kõigi nende inimeste eest. Nii see ei peaks käima.
Eesti inimesed on mures Vene ohu pärast, selle pärast, mida teeb Putini režiim, kuidas Venemaa kasutab energiat kui relva. Kui Rohelised võidaks valimised, siis kas Saksamaa poliitika Venemaa ja Nord Stream 2 suhtes jääb samaks või muutub?
Keller (Rohelised): See kindlasti muutuks, oleme olnud vastu Nord Stream 2-le palju aastaid. Me leiame, et see on väga halb idee luua see torujuhe, sest see teeb meid rohkem sõltuvaks Venemaast, see põhjustab probleeme Ukrainale, Poolale. Ma arvan, et meil peab oleme selge joon. Jah, me vajame dialoogi Venemaaga, aga tuleb teha selgeks mis teemal seda pidada ja mis teemal mitte, mitte teha lihtsalt äridiile, millega tegeleb praegune valitsus, mis on probleem.
Bullmann (SPD): Lubage mul kõigepealt väljendada täielikku mõistmist murede ja hirmude osas, mis on Balti riikidel. Teil on oma kogemused ja me oleme võtnud neid arvesse. Me peame arvestama teie muresid ega tohi neid ignoreerida. Need peavad olema ka juhtivaks elemendiks Euroopa ja Saksa välispoliitikas. Saksamaa on väga lähedane Baltimaadele, ühiskonnale, kultuurile, traditsioonidele ja tulevikuvisioonile. Me püüame olla head naabrid.
Mis puudutab konkreetselt sotsiaaldemokraate, meil on teatud traditsioon, mida kirjeldavad kaks elementi: me pole iial naiivsed, kui jutt on Venemaast või ka Hiinast. Me ei ignoreeri kunagi poliitikaid, mis lähevad vastuollu inimlike ja ühiskondlike väärtustega, mis ohustavad inimsust, ühiskonda, läbipaistvust, demokraatiat ja sõnavabadust. See on meie standard, millest me eales ei loobu.
Teiselt poolt, me oleme lähedased Poolale ja Baltimaadele, me oleme lähedased Kesk-Euroopale, aga ka Venemaale. Meil on ajalooline kogemus luua poliitikat meie idapoolsetele naabritele. Ja meile on omane sedalaadi tasakaal, rääkida, teha selgeks, mis on meie huvid ja mitte langeda külma sõja strateegiate lõksu. Mitte kõik USA-s, aga paljud, on seda strateegiat vedanud. Me tahaksime jõuda suveräänsema Euroopa poliitikani, mis võimaldaks meil ise kujundada meie tulevikku.
Me peaksime püüdma muutust idapoolsetes riikides. Idapoolsed maad ei peaks olema mures, seal ei peaks olema põhjust olla mures, arvestades Euroopa solidaarsust ning teiselt poolt, kui me oleme enesekindel rääkides Venemaaga, siis me näeme ka tulevikku peale Putinit.
Simon (CDU): Me oleme teadlikud meie Balti ja Poola sõprade ja liitlaste muredest, mis on seotud Venema ja Nord Stream 2-ga. Projekt on praeguseks enam-vähem lõpetatud ning see võetakse täielikult kasutusse hoolimata septembri valimiste järel moodustatavast koalitsioonist, seda ka õiguslikust perspektiivist.
Sellegipoolest, nii Merkelile kui Laschetile on alati olnud selge, et Venemaa-poolsel rahvusvahelise õiguse rikkumisel Ukrainas peavad olema tagajärjed ning me ei tolereeri mistahes sekkumist meie Balti liitlaste suveräänsusesse. See on kindel.
Millised on võimalikud koalitsioonid Saksamaal pärast 26. septembri valimisi?
Keller (Rohelised): Millised koalitsioonid on võimalikud, seda peame vaatama pärast valimisi. Paljugi võib veel juhtuda valimispäeva eel. Me tõesti peame ootama ja vaatama, milline on tulemus, ja siis kaaluma võimalusi, mis on väljendunud numbriliselt, aga samas ka seda, mis on võimalik poliitiliselt, sest tuleb leida viis, kuidas koalitsioon töötaks.
Üks on meile selge, meie töötame ainult valitsuses, kus kliima kaitsmine on tõeliselt keskne teema.
Mis saab siis, kui CDU ei võida Saksa valimisi ja Armin Lachetist ei saa järgmine kantsler?
Simon (CDU): Põhimõtteliselt on kaks võimalust. Kas koalitsiooni moodustavad sotsiaaldemokraadid ja Rohelised koos liberaaldemokraatidega või siis – aga see on ohtlik võimalus – et nad kutsuvad Vasakpartei (Die Linke) valitsusse, et moodustada vasakvalitsus. Selline võimalus vasakblokiks on väga murettekitav, sest Vasakpartei on endise Ida-Saksamaa kommunistliku režiimi partei järeltulija. Kahjuks sotsiaaldemokraatide juhtkandidaat härra Scholz on otsesõnu keeldunud välistamast seda võimalust.
Kui sotsiaaldemokraadid võidavad Saksa valimised ja peate looma koalitsiooni, mis laadi koalitsioon see oleks?
Bullmann (SPD): Kaks nädalat enne valimisi oleme väga tänulikud rahva toetuse eest, aga praegu ei ole me veel valmis arutlema võimaliku tulemuse üle. Me austame elektoraadi eneseuhkust ja ootame valimispäevani.
Aga, kui me võidame valimised, siis me kahtlemata juhime valitsuse moodustamist ja räägime jõududega kõikidelt pooltelt, kas saavad nõustuda meie poliitika ja agendaga.
CDU poliitik hoiatas just, et kui sotsiaaldemokraadid võidavad , tuleb koalitsioon Die Linke ehk endiste kommunistidega ja see on väga halb. Kuidas vastate?
Bullmann (SPD): Konervatiivid on praegu nii meeleheitel, see on nende viimane meeleheitlik katse, nende viimne kuul - püüda tekitada hirmu Saksa rahva seas kõige vähemtõenäolise koalitsiooni ees. See on osa propagandalahingust valimispäeva eel.
Meie soovime näha punarohelist koalitsiooni. Kui meie saame piisavalt tugeva tulemuse, et luua valitsus, siis koos rohelistega oleks meie eelistatud lahendus.
Aga kas Die Linke on teile jaoks välistatud või teatud tingimustel siiski mõeldav?
Bullmann (SPD): Me peame austama valijate eneseväärikust ja vaatama, kes saab kui palju toetust ja me ei välista põhimõtteliselt kellegagi rääkimist, eriti poliitilise liikumisega, mis on valitsustes paljudes riikides. Konservatiivid püüavad panna Die Linket samale pulgale paremäärmuslastest ekstremistidega ja see on nende kampaania osa.
Me saame rääkida liberaalidega, me saame rääkida rohelistega kui meie eelistatud partneritega, me võime rääkida Die Linkega, kes peab aga selgitama oma rahvusvahelist vastutustundlikkust NATO ja Euroopa Liidu küsimuses. See on nende asi seda teha, mitte meie asi, sest meie oleme oma seisukoha välja öelnud NATO ja Euroopa LIidu osas. Aga me ei lange lõksu, mida CDU/CSU soovib luua hirmu atmosfääri.
See on neil päevil peamine erisus konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide vahel tänasel Saksamaal. Meie soovime pakkuda inimestele lootust, nemad soovivad luua hirmu.
Toimetaja: Mait Ots