Kristlikud demokraadid kutsusid ajakirjanikud reede hommikul oma peahoonesse Berliinis, et rääkida plaanist võidelda terrorismi ja kuritegevuse vastu. Majandus- ja rahandusteemade kõrval tõstsid konservatiivid siseturvalisuse kampaanias olulisele kohale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näod olid rääkijatel aga tõsised ja seda mitte üksnes terrorismi pärast - arvamusküsitluste järgi on neil vaja väga head plaani, kuidas toetuse langus valimiste eel kiiresti tõusule pöörata.

"Praegu on rohkem mängus kui see, kes on kõige kenam. Sotsiaaldemokraatide, roheliste ja vasakpoolsete valimisprogrammid on rahanduse, majanduse ja sotsiaalpoliitika küsimustes väga sarnased. Kas neist võib valimispäeva järel kujuneda koalitsioon, mis kogu Euroopat muutma hakkab, see on küsimus, millest me praegu rääkima peame," kõneles Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kantslerikandidaat Armin Laschet.

Pärast 16 aastat Angela Merkeli võimuaega hakkab võim kristlikel demokraatidel käest libisema. Armin Laschet ei ole vähemalt seni suutnud sakslasi ära veenda, et temast peab saama järgmine kantsler.

"Armin Lachetit ei ole kunagi peetud väga tugevaks kandidaadiks ja see ei ole muutunud. Ta ei suuda end intervjuudes näidata sobiva, enesekindla ja stabiilsena. See on probleem. Samal ajal saab Olaf Scholz hakkama just sellega
ja näib loomuliku Merkeli järeltulijana. Ta on nii soliidne, nii rahulik, nii enesekindel," kommenteeris Saksamaa Marshalli Fondi Berliini büroo uurimisdirektor Rachel Tausendfreund.

"Aktuaalne kaamera" uuris Berliinis inimestelt, mida nad arvavad Armin Laschetist.

"Ta (Armin Laschet) on tüüpiline poliitik - räägib, aga ei tee midagi," ütles Hans.

"Mina valin Lascheti arvatavasti. /.../ Ta tuleb Nordrhein-Westfalenist ja juhib maad hästi," sõnas Harald.

"Väga nõrk. Väga nõrk. Ma ei pea temast midagi," ütles Ute Lascheti kohta. Tema ei toeta samas ka Olaf Scholzi ega Annalena Baerbocki. "Minu jaoks ei ole kedagi. See on esimene kord minu elus, kui ma ei lähe valima," märkis ta.

Forsa küsitluse järgi soovib Armin Laschetit liidukantslerina näha vaid üheksa protsenti sakslastest.

Saksamaal viibiva ERR-i ajakirjaniku Epp Ehandi sõnul ongi valimiste põhiküsimuseks kujunenud tulevase kantsleri teema ning alles seejärel tulevad näiteks kliimasoojenemine, koroona, majandus ja rahandus.

"Paljud sakslased, kellega olen rääkinud, ütlevad, et ei tea, keda toetada ja ükski kandidaatidest pole neid ära veennud. Ja sakslaste jaoks näibki põhiküsimus, kelle kätte usaldada riigi juhtimine. Seda näitab ka see, et Armin Laschet, kes on osutunud kohutavalt ebapopulaarseks sakslaste hulgas, on viinud ka konservatiivide toetuse langusse," ütles Ehand.

Saksamaa parlamendivalimistel liiguvad võidukursil sotsiaaldemokraadid (SPD) eesotsas kantslerikandidaat Olaf Scholziga, kes võidu korral tahavad valitsust teha koos rohelistega. 

"Kui kõik läheb nii nagu arvamusküsitlused praegu näitavad, siis on sotsiaaldemokraadid liikumas võidu poole. Nende kantslerikandidaat Olaf Scholz on muidugi mõõduka tiiva esindaja ja tema kindlasti Saksamaa poliitika osas mingisugust kannapööret teha ei taha, ta on ka kauaaegne Merkeli valitsuse liige olnud," rääkis Ehand.

"Küll aga tahab ta esimesena hakata valitsust moodustama koos rohelistega. Ja seejärel on neil vaja veel ka kolmandat partnerit. Kas selleks on liberaalid, kes on esimene eelistus, ja kui need läbirääkimised luhtuvad - liberaalidega on sotsiaaldemokraatidel ja rohelistel ristuvaid huvisid ja lubadusi -, siis järgmine valik oleks vasakpoolsed, mida Eestist vaadates on imelik vaadata, sest tegemist on ikkagi Ida-Saksa Kommunistliku Partei järeltulijaga, kes on igati hea tervise juures ja Saksamaal piisavalt suure toetusega, et valitsusse tõusta," lisas Ehand.