Kohtumise taga on USA soov saada Afganistaniga piirnevates riikides sõjaväebaaside kasutamise õigusi ja muud terrorivastaseks võitluseks vajalikku tuge. Venemaa on aga selle vastu.

Kuna USA-l ei ole enam Afganistanis vägesid, on tal vaja baase, luureandmete jagamist ja teisi kokkuleppeid jälgimaks Al-Qaeda ja Islamiriigi (IS) võitlejate tegevust Afganistanis, et hoida ära nende ümbergrupeerumine ning oht Ühendriikidele ja tema liitlastele.

Vene asevälisminister Sergei Rjabkov ütles juulis, et Moskva on USA-d hoiatanud, et Ameerika sõdurite paigutamine Afganistani naaberriikidesse ei ole vastuvõetav.

Venemaa hoiatas ka Kesk-Aasia vabariike. "Me hoiatasime neid selliste sammude eest ja meil on olnud ka otsekohesed kõnelused sel teemal meie Kesk-Aasia liitlaste, naabrite ja sõpradega ning samuti teiste riikidega regioonis, mis on otseselt mõjutatud," ütles Rjabkov. 

Milley ei soovinud teda Helsingis saatvatele ajakirjanikele kõneluste üksikasju avaldada.

"Kohtumine oli jätk kõnelustele kahe riigi sõjaväejuhatuste kommunikatsiooni parandamise eesmärgil, et vähendada riske ja vältida konflikte operatsioonide käigus," ütles kolmapäeval Milley pressiesindaja Dave Butler. 

Butleri sõnul leppisid pooled kokku, et kõneluste üksikasju ei avaldata.