Eesti inimeste suhtumist värskesse presidenti on Kantar Emor uurinud varem nii Kersti Kaljulaidi, Toomas-Hendrik Ilvese kui ka Arnold Rüütli kohta vahetult nende valituks osutumise järel.

21 protsenti Eesti elanikest ei osanud öelda, kas toetavad valitud presidenti või mitte. Kaljulaidi ja Ilvese puhul oli see 11 ning Rüütli puhul 8 protsendipunkti.

Sellegipoolest on Karise toetus suur – 23 protsenti Eesti elanikest toetab tema presidendiks saamist täielikult ning 45 pigem toetab seda. Negatiivsemalt meelestatuid on vaid 11 protsenti. See sarnaneb Kersti Kaljulaidi tulemustega aastal 2016.

Karise toetus on eristuvalt kõrgem Eesti elanike hulgas, kes toetavad kas Reformierakonda, Isamaad või Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Inimesed, kes on Karise suhtes teistest oluliselt negatiivsemalt meelestatud, kuuluvad Eesti Konservatiivse Erakonna toetajate hulka.

Vanusegruppide lõikes on Karise toetus väga kõrge 50+ vanuses elanike seas ning rahvuse võrdluses on Karise toetus kõrgem eestlaste hulgas ning madalam vene rahvusest elanike seas.

Vene rahvusest elanike hulgas on ka oluliselt suurem "ei oska öelda" vastanute protsent, mis väljendab Karise isiku vähest tuntust selle elanikkonnagrupi hulgas.

Augustis eelistasid Eesti elanikud presidendina näha Kersti Kaljulaidi (34 protsenti) või Marina Kaljuranda (28 protsenti). Karist nägi järgmise presidendina vaid 5 protsenti elanikest.

"Alar Karist alles õpitakse tundma ning rahvas on valmis olema tema suhtes avatud ja toetav," ütles Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko, kelle hinnangul ei ole Karis elanikes vastakaid emotsioone tekitanud.

"See näitab, et kuigi Karis oli Eesti elanikele pigem võõras ning seetõttu ei osatud teda ka valimiste eel toetada, on ta siiani jätnud hea mulje ning seetõttu on inimesed valitud kandidaadiga rahul."

16.–21. septembrini toimunud uuringus osales 1060 Eesti elanikku vanusevahemikus 15–84.