Mailis Repsi intervjuu "Pealtnägijale": pikk versioon
Mailis Reps on üks Eesti viimaste aegade mõjukamaid poliitikuid. Neljakordne haridusminister on mitme valitsuse arhitekt, juhtinud võimupööret koduerakonnas ja viie aasta eest oleks temast võinud saada president, aga pea aasta on ta vaikinud. Nüüd andis Reps Taavi Eilatile intervjuu, mille pikk versioon ilmub esimest korda.
Sisuliselt hetkest, kui Eestis moodustati praegune valitsus, ei ole te andnud ühtegi pikemat intervjuud. Ajakirjanikud on teie poole pöördunud, helistanud, aga te ei võta isegi kõnesid vastu. Miks see on nii läinud, et Mailis Reps ei vasta ajakirjanikele?
Kui ma tagasi astusin, siis puhtalt isiklikel põhjustel. Selle ümber on väga palju spekulatsioone olnud ja see oli ka põhjus, miks mul väga tükk aega ei olnud soovi, jaksu ega tahtmist intervjuusid anda.
Võib-olla nüüd on paslik siis öelda, miks ma tagasi astusin. Et ma astusin tagasi sellepärast, et lihtsalt inimlikult oli seda liiga palju, et selleks hetkeks ma olin lahutanud oma 20 aastat kestnud abielu ja palju pikema kooselu, üsna pika ja keerulise protsessi tulemusena. Ma olin selleks hetkeks just kaotanud täpselt poole raseduse pealt oma lapse, kellega väidetavalt kõik oli korras, kuni ma läksin järgmisesse ultrahelisse. 20. nädalal last kaotada, kui sa tead, et on tütar, sa oled talle nime pannud, on äärmiselt raske.
Ma usun, et ma oleks sellest välja tulnud, kui see oleks olnud poliitiline skandaal, aga kuna ta oli nii isiklik ja kuna ta oli nii lastega seotud - et ma pean vaatama videot, kus mu kolmeaastast last lasteaia ees on filmitud detailides. Seda oli liiga palju. Aeg-ajalt on ka poliitik lõpuks inimene.
See lapse kaotus on asi, mida te ei ole varem rääkinud?
Ma arvan, et seda teavad minu lähedastest umbes kolm inimest.
Mis juhtus?
Kes seda oskab meditsiiniliselt vastata. Süda ei löönud ja nii oli.
Kui aus inimene enda meelest olete?
Ma ei oska teile öelda, mida tähendab aus. Ma võib-olla vastaksin teile niipidi, et eks me kõik inimestena teeme vigu. Ma olen 20 aasta jooksul, vastan siis niipidi, 20 aasta jooksul olen ma ehitanud oma maju, võtnud mitmeid perekondlikke samme ette – kasvõi reisinud laenude eest. Ja olen kindlasti edetabelites alati ühe suure laenajana olnud.
Valimiste ajal ma ei ole ärimeestelt raha küsinud, vaid olen võtnud selleks laenu, võin ka teha reklaami, LHV pangalt, mitu korda – tagasi ka maksnud. Selles mõttes mul ei ole finantssõltuvust olnud mingitest liikumistest või ettevõtetest.
Mis ma veel oskan aususe kohta öelda? Kas ma olen endale kuskilt midagi salaja koju tassinud? Olen need 20 aastat väsimatult nii endale kui oma pereliikmetele öelnud, et väga paljud asjad, mis teistel on lubatud, ei ole sulle lubatud, sa oled tähelepanu all, sind jälgitakse. Ei ole kahtlustki, et kui ma lähen lasteaeda, siis ma ikka püüan vaadata, et oleks puhas pluus, sest kindlasti on mõni proua, kes jälgib ja vaatab, kas laps on kenasti, oskab viisakusi.
Oleme siis selles intervjuus ausad ja räägime kõik südamelt ära, sobib see teile?
Jah, jah… lähme edasi.
Te ei saa aus olla?
Te küsisite kahte küsimust. Kas me saame ausad olla – jah, ma saan olla, saan rääkida täpselt seda, mis ma saan rääkida. Kui ma ei saa rääkida, siis ma vastan, et ma ei saa seda kommenteerida. Kas ma räägin kõik südamelt ära? Ei, kindlasti mitte, ma võin kohe alguses öelda, seda kokkulepet meil ei tule.
Olgu, aga läheme ajas tagasi, läheme sinna hetke, kus 2002 jaanuaris Mailis Rand kutsutakse haridusministriks – mil moel see käis, kuidas te siia suurde poliitikasse sisenesite?
Mind poliitilises mõttes ei tundnud Keskerakonnas eriti keegi, muidugi ma olin käinud mingitel üritustel, aga...

Erakonna liige juba 1998. aastast?
1998. aastast, aga see kutse tuli jah ootamatult.
See oli olukord, kus Ene Grauberg, inimene, kes tõesti mind tudengina ja õpilasena väga hästi tundis, kutsuti Peeter Kreitzbergi poolt haridusministriks. Ei ole saladus, et Ene ka kaalus seda, üsna värvikas ja väga tark daam, nagu ta on, ütles erinevatel põhjustel ära. Hetkel, kui nad helistasid, ma pidasin oma 27. sünnipäeva. Ja ma olen üsna veendunud, et ma ei olnud esimene telefonikõne.
Nii et kui ma julgen kokku võtta need oma 20 aastat hariduspoliitikas, siis kõige pikemaajalised ministrid olemegi olnud mina ja Tõnis Lukas. Meil on küll sügav eriarvamus olnud venekeelse hariduse teemal. Aga sotsiaalne, tasakaalukas ja väga-väga stabiilne haridussüsteemi hoidmine on olnud kindlasti märgiline.
Räägime välispoliitikast ka, teil on siin ka suurepäraseid saavutusi, mida pole ette näidata Urmas Reinsalul, Eva-Maria Liimetsal ega kellelgi teisel: koostööprotokoll Ühtse Venemaaga on teie allkirjastatud. Te olete korduvalt öelnud, et täna see seisab sahtlinurgas ja seda keegi ei kasuta, aga miks seda toona ikkagi vaja oli?
Ma mõtlesin, et te räägite mu Ukraina raportist, Janukovitšiga kohtumistest ja Timošenko juures vanglas käimisest, aga kahjuks te nendest ei räägi.
Aga kui räägime Ühtsest Venemaast, tuleme korraks tagasi sellesse aega. Eesti ja Venemaa suhted olid hoopis teistel alustel, absoluutselt teistel alustel – Ühtne Venemaa oli hoopis teistsugune erakond ja reaalselt otsitigi sellist konstruktiivset lähenemise võimalust poliitilisel tasandil. Ei olnud saladused, et sarnast initsiatiivi koostööks näitasid üles tol hetkel sotsiaaldemokraatide pool ja ka Res Publica.
Tol hetkel oli see väga kalkuleeritud. Kindlasti poliitiliselt kalkuleeritud just selles mõttes, et kui riik võtab ettevaatliku hoiaku, siis poliitilisel erakonnal on võimekus siin astuda nagu kindlamaid samme.
See, mis kõik sinna hiljem on järgnenud, see on juba selline sisepoliitiline show.
Te ei kahetse, et see lepe sai toona sõlmitud?
Kui me oleksime olnud info juures, mis näiteks viis aastat hiljem oli, siis me kindlasti ei oleks seda alla kirjutanud, mitte mingil juhul.

Aga miks te siis hiljem seda ei tühistanud?
Siis ta oli juba sisepoliitiline mäng. Sisepoliitiliselt oli see, et Keskerakond on alati arvestanud meie venekeelse elanikkonna seisukohti. Nende jaoks on teatud sümbolväärtused ja üks nendest oli, et Keskerakond on valmis Venemaaga suhtlema ja selleks sümboliks tolleks hetkeks oli välja mängitud, kindlasti ka väga oskuslikult Edgar Savisaare poolt, siis see koostööleping. Mida rohkem seda kritiseeriti, seda suuremaks sümboliks ta sai.
Läheme ajas natukene edasi. Juba kogenum poliitik Mailis Reps astub teist korda haridusministeeriumisse. See 2005 alanud ametiaeg kestis kaks aastat ja pärast seda Keskerakond sisuliselt lükati pumba juurest eemale kümneks aastaks, põhjuseks oli erakonna juht. Millisel hetkel saite aru, et Edgar Savisaare aeg erakonna juhtimise juures on läbi?
Vaadates nüüd tagasi kuni Edgari haiguseni, meeldis ta või ei meeldinud, aga äärmiselt võimekas juht ta oli. Ja see arvamus, et ta otsustas asju üksi, ei vasta tõele, tal oli üsna suur tagatuba.
Te kuulusite sinna?
Jaa, jaa. Ta arutas väga paljusid asju väga-väga palju. Tal kahjuks tõesti, ja ma ei pea silmas seda viimast väga rasket haigust, kui ta koomas oli, tervis läks allamäge. Tal oli neid päevi, kus ta võib-olla ei olnud päris see inimene, keda me kõik teame. Ja sealt tulid need sellised rahutused ja muutused ja soovid.
Aga ma usun, et minu jaoks oli ainult üks märgiline osa: viis aastat tagasi toimunud presidendivalimised, kus me veel presidendivalimiste eelõhtul üsna pikalt, arvan, et mitte vähem kui tund, Edgariga rääkisime. Ja kogu austuse juures, kahjuks ta ei öelnud mulle, et ta oli teinud Siim Kallasega kokkuleppe. Võib-olla oleks mõni üllatus jäänud järgmine päev vähemaks.
Tema reetis teid seal presidendivalimiste ajal?
Tema luges tõenäoliselt, et mina olin ta enne juba reetnud, kuna ma toetasin Kadri Simsonit ja Jüri Ratast. Aga ütleme nii, et me ei olnud päris ühes paadis.
Katseid Edgar Savisaart maha võtta juba aastast 2011?
No see ei olnud väga tõsiseltvõetav, kogu lugupidamise juures.

Aga hiljem, kui Kadri Simson kandideeris juba erakonna juhiks, mis siis oli?
No siis oli olukord absoluutselt teine juba. Siis oli juba küsimus selles, et me kõik ju mõistsime, et need muutused tulevad. Lihtsalt väga suur lootus oli, kuna Kadri Simson ei olnud lihtsalt erakonna liige, ta oli pereliige. Sisuline pereliige, ta oli ikkagi Edgar Savisaare hoovi peal üles kasvanud, väga võimekas poliitik.
Ka mina uskusin, et kui üldse mingisugune üleminek võiks toimuda, siis nii, et Edgarile jääb väga soliidne roll erakonnas. On ta siis auesimees, on ta president, ta võib olla ka lõpuks erakonna esimees, aga peaministridebattides anda Kadri Simsonile võimalus. Tol hetkel oli see ikka täiesti nagu vau, ta oleks olnud nendes debattides ainukene noor ja ainukene naine.
Aga pärast Kadri Simsoni ebaõnnestumist 2015?
See just ei olnud päris ebaõnnestumine, kui me mõtleme. See vana erakond ei tulnud enam kunagi tagasi, põhimõtteliselt olid muutused toimunud. Lihtsalt juhiks jäi veel Edgar Savisaar, keda toetasid ma ei tea, Yana Toom, Jaanus Karilaid, mõned veel…
Ja tegelikult Edgari tagatuba sellisel kujul lagunes.

Ja sealt astusite eeslavale teie. Presidendivalimised, erakonna sees presidendikandidaadi valimised, tegite kampaaniat?
Presidendikandidaadiks erakonna poolt ülesseadmine tähendas volikogu otsust. Volikogu otsus tähendas kõikide piirkondade otsust. See on aeg, kus ma olen lugematul arvul inimeste köökides istunud, jah.
Kelle köökides?
Erakonna liikmete, erakonna märgiliste juhtide, osakonna juhtide, asutajaliikmete. Kümnete, kui mitte sadade...
Ja mis juttu te neile veeretasite?
Arutasime, kuhu me läheme oma erakonnaga. Et selles mõttes oli see, see oli märgiline aeg…
Aga Edgar Savisaare hülgamine, see oli ju raske otsus ikkagi?
Muidugi. Edgar ajaloos selline sümbol.
Arvan, et on äärmiselt kahetsusväärne, ta nüüd kandideerib kohalikel valimistel, aga see on tema enda otsus. Ta on nii märkimisväärne, et ajalugu ühel hetkel kindlasti tõlgendab ta hoopis ümber.
Tema juhitud Keskerakonnas, seal oli ka skandaal skandaali otsa…
Oi muidugi. Alati olnud, aga selle nimi on poliitika
Evelyn Sepp rääkis meile mõni aasta tagasi, kuidas tema tassis kilekotiga raha Keskerakonda, kas teie tegite sedasama?
Minu ja kapo suureks rõõmuks ei ole mina kunagi erakonna rahaasjadega tegelenud, põhimõtteliselt.
Aga liikmena toonud erakonda toetust, mida tegelikult on teile antud?
Ei, minul ei ole seda au olnud, õnneks tõenäoliselt ma ei kuulunud sellesse klubisse.
Aga ikkagi 2016. See oli teie poliitilise karjääri senine tipp? Oli vist reaalne šanss, et oleksite võinud saada presidendiks?
Selle koha pealt oskab kindlasti teile kindla vastuse öelda Jaak Aab, sest tema tegi tabeleid valijameestest ja valijameestele perfektselt, ta oli väga pikka aega olnud kohalikes omavalitsustes, tema infopagas inimeste osas on müstiline.
Me veetsime Jaak Aabiga neli kuud igapäevaselt ühes autos, eranditult kõik päevad ja ööd tegime kampaaniat, no fantastiline inimene.
Aga te hindaksite oma šansse ikkagi reaalseks? See ei olnud lihtsalt, et kandideerin nii möödaminnes, et saada natuke tähelepanu?
Aus vastus: ei, ei. Valimiste öö eel me istusime Hiltonis Siim Kallasega – rääkisime jumal teab millest, raamatutest, ta loeb väga palju, haruldaselt huvitav inimene on ta. Kuna olime temaga olnud ka ühes valitsuses, tema küll peaministrina, siis mul oli ka väga suur lugupidamine tema vastu, ma kogu aeg ootasin, et nüüd tuleb see küsimus, et mis siis teises ringis saab? Aga seda küsimust ei tulnud ja järgmisel päeval ma sain aru, et see küsimus esitati kellelegi teisele.
Aga arutasime Jaak Aabiga väga tõsimeelselt seda, et kes on teises ringis ja seal oli siis väga selge üllatus, Allar Jõks.
Pidite olema teie?
Kalkulatsioonide järgi, kui Keskerakonna hääled oleksid pidanud ja mõned muud nüansid sinna juurde arvestada, siis suhteliselt tõenäoline olnuks mul olla teises ringis. Aga see, et teise ringi jõuab Allar Jõks, see oli üllatus.
Teise ringi tulemus Aabi märkmete kohaselt?
Teine ring on hoopis teine asi, siis oleks tulnud eraldi kokkulepped eraldi küsimused ja seal alati hakkavad ka valged sedeleid mängima, nii nagu nad ka Siim Kallase puhul mängisid.
Nii et, kui te peate silmas, et kas ma läksin Estoniasse mõttega, et tulen sealt tagasi julgestusmeeskonnaga – ei.

Aga sellest peale algas muutuste laine?
Muutus oli juba toimunud, sest volikogu otsus oli presidendivalimistega juba langenud ja häälte vahekord oli juba paigas.
Te võtsite vastu taas haridus- ja teadusministri portfelli. Seda aega ministeeriumis meenutatakse, see oli teie üks tippaegasid, kogenud poliitik, haarab teemasid lennult, omab mõju erakonnas, omab mõju valitsuses. Oli see tippaeg?
Istub rahakoti juures, peaks vist täpsustama. Ma usun, et hariduse valdkonnal pole kunagi nii palju raha olnud ja ma siiralt kahtlen, kas kunagi tuleb ka!
Usun, et neid aegu, kus kellelegi on võimalik neljakordistada palk, nagu me tegime näiteks õpetajatega, lasteaedades, siis neid aegu tõenäoliselt Eesti Vabariigis tükk aega ei tule.
2019 riigikogu valimised: teie toote üle 2000 hääle…
Väga suur pettumus oli see – Lasnamäelt 2000 häält. Kuigi on ette arvata, et iga Keskerakonna valija valib pigem Mihhail Kõlvartit, aga jah.
See oli pettumus teile?
No muidugi, eks ma lootsin, eeldasin mõni tuhat häält rohkem.
Kogu Keskerakonna tulemus oli tegelikult suur läbikukkumine?
Äärmiselt suur läbikukkumine, kõikide arvamusküsitluste kohaselt.
Väga suur pettumus oli, see oli üks ränk valimispidu.
Ma olin üks vist kõikides telekanalites, kõike kommenteerisin, kui on kriis, siis ma ei ole kunagi kaameraid kartnud, aga väga raske oli intervjuusid anda.

Siis sõlmiti hommikul ikkagi salalepped, et Reformierakond narritakse ära?
No see küsimus ei olnud selles, küsimus oli selles, et Reformierakond oli oma headuses selleks hetkeks kõik headuse välja löönud.
Kui sa valimised võidad, siis oled eufoorias ja ütled kõikidele potentsiaalsetele partneritele, et nüüd hakkame bikiinivooru tegema, kõigepealt teeme bikiinivooru ja siis alastivooru ja siis tantsuvooru. Võib juhtuda, et su potentsiaalsed partnerid ütlevad selle peale, et meile see ei sobi!
EKRE valitsus oli õigustatud tagantjärgi või mitte?
Koalitsiooni tegemine oli väga hirmutav…
Väga paljud asjad poliitikas mängitakse. Aga EKRE jaoks ei olnudki mäng, nad tulid laua taha tõsimeelselt, nagu uskusid paljusid asju, mis nad lauale tõid. Ja võib-olla need ei olnud päris sellised asjad, millega me olime harjunud, olid väga revolutsioonilised.
Ma olen päris mitme koalitsiooni moodustamise juures olnud – täiesti erinev teistest! Tavaliselt on nii, et vorstid laotakse laua peale, jagatakse viinerid tükkideks, siis pannakse kokku mingi selline ilus asi. Võetakse kõikide ministeeriumide arengukavad, siis mingi selline üldine jutt sinna juurde, siis mingid prioriteedid. Aga 2019 istusime maha ja hakkasime Eesti Vabariigi põhiseadust tutvustama.
See oli naeruväärne teile?
Ei, ei ei – äärmiselt tõsine, seda tuleb võtta äärmiselt tõsiselt.
Miks?
Vaadake reitinguid. See küsimus ei ole show's. Küsimus ongi selles, et meil on märkimisväärne osa ühiskonnast, kes usub, et meie põhitalad tuleb ümber kirjutada.
Kuigi Mailis Reps oli esialgu EKRE-ga valitsuse tegemise osas skeptiline, siis hilisemate skandaalide ajal on just tema võtmetegelane, kes ekrelaste põhjustatud skandaale silus ja ka keskerakondlastele selgitas, miks tuleks valitsuses jätkata.
Toonasest ajast vastab tõele, et te tahtsite minna tegelikult ise Euroopa Komisjoni Kadri Simsoni asemel – väidetavalt olete isegi Jüri Ratast telefoni teel selle eest pehmelt öeldes sõimanud?
Telefoni teel ma ei sõima kunagi kedagi. Telefon ei kuulu ainult minule ja telefoni jälgivad mitte ainult Eesti õiguskaitseorganid, vaid ka teised, nii et telefoniga ma räägin väga vähe.

Te tahtsite minna ja olite pettunud?
Komisjoni volinik on väga kõrge amet, meil Kadriga oli sel teemal väga pikk jutuajamine, mitte ühtegi halba tunnet mul ei ole. See oli meil Kadriga nelja silma all väga pikk jutuajamine.
Põhjust, miks Mailis Repsi täht Eesti poliitikataevast peaaegu aasta kadunud on, tuleb otsida 2020. aasta novembri Õhtulehest, kus ilmus esimene artikkel sellest, kuidas Repsi autojuht oli sisuliselt laste isiklik sohver. Kui esialgu proovib Reps teemat siluda, siis järgmiste kahtlustuste lisandudes teatab ta tagasiastumisest ja väldib edaspidi teema kommenteerimist.
Mida ma siis kommenteerisin? See nädal aega ma kommenteerisin, et ma vabandan, et minu pere- ja avaliku elu ühitamisel on tekkinud vastuolusid ja ma astun tagasi ja selle juurde ma jään.
Loomulikult ma vabandan, kui see riivab inimeste õiglustunnet.
Hommikul ma viisin lapsed alati ise ja oli hetki, kus nad kokku korjati, kas siis toodi ministeeriumi juurde või viidi koju. Ja siis ma tulin hiljem järgi, neid hetki tõesti oli.
Aga te ei tundnud toona, et see oleks kuidagi üle piiri astumine?
Ainukene, mida ma olen kogu aeg tundnud, on see, et et ma ei ole piisavalt lastel olemas.
Kui sa ikkagi oled kuskil kell kaks öösel mingit õudset kriisi jälle lahendamas, siis oli hetki, kus Mart Helme küsis, et kas kodus ei peaks olema, päris valus oli jah. Neid hetki oli küll, kus ma mõtlesin sügavalt, et kas see on minu valik, et kas ma teen õigesti.
Aga see, et riigi palgatud autojuht, teie lapsi selle asemel, et teie…
Eks me seda kohtus siis järgmised viis või seitse aastat, mis need kohtuistungid tavaliselt kestavad, viis seitse aastat arutame, kogu Eesti ühiskond saab arutada, kas see on hea või halb.
Et neid hetki pigem oli rohkem kui vähem, kus ma kell viis ei saanud ummikusse söösta ja koju sõita, neid tõesti oli.
Kas te kohvi joote?
Ma ei joo kohvi.
Mis asi oli kohvimasinaga, mis teie koju tassiti?
Mis tassimine, kõigepealt. Ma usun, et ka televaataja, mõistlik inimene, saab aru, 20 aastat poliitikas olen kogu aeg üle õla vaadanud – isegi valimiskampaaniate jaoks ei ole küsinud heade sõprade raha – et nüüd meeltesegaduses ma järsku keset ööd endale kohvimasinat koju ei vii.
Et ei, ma ei joo kohvi. See põhjus oli lihtsalt see, et ministril oli tagatoas kohvimasin, mida me kolides ühest Tõnismäe kontorist teise ei vajanud. Sealt tuli meil jutuajamine, mille juures saab olla ainult kommentaar Mart Laidmetsalt, jutuajamine oli meil kantsleriga, vaid oli tõesti see ettepanek, aga ma jätan need detailid…
Et võtate, kohvimasina endale, see ettepanek?
Ei.
Et kohvimasin tuleb teie koju,..
Et see oli kodukontori teema täpselt nii nagu mul üks nõunik.
Kes seda kohvi joob seal siis?
Neid inimesi, kes mul käisid teatud nõupidamistel, neid inimesi oli, aga jah, ma ei joo kohvi ja mu kolmeaastane ja kuueaastane, kümneaastane ka kohvi ei joo. See, et minister käis kataloogiga mööda haridusministeeriumi, need on huvitavad linnalegendid, mis kõik on edasi arenenud.
Aga lähme edasi Rally Estonia, eraldi hotellituba oma pereliikmetele?
See oli Rally Estonia poolt korraldatud. Oli Rally Estonia kutse ja mina viibisin peaministri meeskonnas, kinnitan üle, mul ei olnud plaani seal ööbida, nii nagu on Mart Laidmets hiljuti ühes intervjuus öelnud. Reaalselt tegelikult me otsisime ministeeriumi poolt mulle majutust ja tuli riigikantseleist signaal, et on olemas Tartu hotellide nagu eelreserveering Rally Estonia poolt.
Rally Estonia tahtis saada endale valitsusdelegatsiooni liikmeid. Mina olin seal, oli peaminister, oli Riina Solman, oli Tõnis Lukas, seal oli veel umbes seitse bussitäit külalisi…
Aga nad ei kutsunud kogu peret?
See kutse oli koos perega, kõik nad olid koos perega.
Just, aga ikkagi pereliikme eest peab maksma…
Ma saan aru, te kümnendat korda küsite sama küsimust, ma vastan teile nii, et mul ei ole olnud mitte kunagi plaanis ega hakka kunagi plaanis olema oma laste, mingisuguseid reise või mingeid muid asju... Vastupidi, ma olen kogu aeg nõunikele öelnud, et kui tulevad mingid lisakulud, siis palun, vaadake. Loomulikult ma ministrina ei saa teile täna siin kätt südamele pannes öelda, et ma olen igat arvet ise jälginud. Loomulikult see ei ole olnud võimalik.
Mingid lennupiletid USA-sse lapsele?
Kindlasti saab olema see kohtus detailselt lahti räägitud, need on olnud kõik väga huvitavad nüansid, ka mulle.
Oli või ei olnud?
Ei oska teile täna kommenteerida.
Te lendasite, laps oli kaasas, maksite ise?
Kõik rinnalapsed on minuga reisinud kaasas niikaua, kui nad on saanud mu käest rinda. Nii et ta ei ole kuidagi erandlik, kaasa arvatud Ukrainas, on mul käinud kõik lapsed kaasas.
Ja selle on kinni maksnud maksumaksja?
Alati ma ise.
Ka selle?
Alati ma ise, nii et kui seal on mingid segadused, ju ta siis kohtus tuleb läbi analüüsida.

Ja see legendaarne buss, millega ta mööda Euroopat kärutasite, ajasite need võtmed lihtsalt ukse juures sassi ja sõitsite…
Mis puudutab bussi, siis bussi koha pealt kindlasti jälle on uurijad selle kenasti põhjalikult selgeks endale teinud, aga sel hetkel, kui minister hakkas bussiga ringi sõitma, siis Janar Holm oli selles osas väga täpne inimene, ministri auto läks kantsleri käsutusse.
Igati arusaadav, aga Euroopasse puhkusereisile…
Tol hetkel kõik targad inimesed ütlesid, et ministril on auto isiklikus kasutuses. Puhkusereis Euroopasse tuli äärmiselt spontaanselt. See oli vahetult pärast valimisi ja vahetult pärast seda väga huvitava koalitsiooni kokkupanekut. Põhimõtteliselt enam-vähem vist otsus oli selline, et lähen ümber nurga, aga siis jõudsime päris soojale maale välja.
Kas ma täna teeks uuesti sama otsuse? Kindlasti mitte, aga tol hetkel...
Oli see mugav buss, ma ei ole ise sõitnud sellisega?
Mul on endal mugavam. Mu enda isiklik auto on Volkswagen Caravelle, käisime lastega mööda Euroopat, oluliselt mugavam oli bussis magada. Minu enda isiklik.
Autoga teile ise meeldib sõita, juhtida ?
Sõidan pikki otsi ja see tuleb mul Ameerika õpingutest, siis oli see ainuke viis sõita läbi kogu Ameerika, Kanada ja Mehhiko, nii et sealt ma sain oma kogemused. Paar tuhat kilomeetrit ei ole küsimus järjest sõita.
Lähme loeteluga edasi: lapsi hoidev sõbranna?
Ei vasta tõele. Mul oli üks nõunikest inimene, keda ma usaldasin, üdini ja usaldan tänaseni, kes töötas väga palju minu kodukontoris, punkt. Kas mul olid lapsed samal ajal kodus? Jah. Kas ta hoidis lapsi kuidagi eraldi nendel aegadel, kui mind ei olnud? Ei.
Kinnitan, on käinud kahel korral mul see nõndanimetatud sõbranna, tegelikult nõunik, traumapunktis. Ühel korral ma olin Eestist ära. Laps ütles õhtul, et tal ikkagi ei saa pallimängust viga saanud näpp korda ja kuna ta elab mul tõesti väga lähedal, siis ma tõesti helistasin talle. Sest mul endal lapsehoidja ei sõida autoga. Ja teisel korral oli nii, et mina sõitsin traumapunkti poole, ta võttis lapse kooli juurest, viis traumapunkti.
Kui seda nimetatakse lapse hoidmiseks, siis jah, siinkohal võin öelda, et selliseid nüansse võib olla, aga see, et ta oleks regulaarselt... Veel kord, mul on oma lapsehoidja.
Ehk siis kõik need näited, mis ma praeguseni olen loetlenud, on vale?
Eks mina olen piisavalt koolis käinud jurist, ootame kohtulahendit, nagu ma ütlesin, et eks me siis viis või seitse aastat.
Aga möönate, et vigu olete teinud?
Muidugi!
Rohkem kui küll?
Me kõik teeme vigu…
Karistust olete valmis selle eest kandma, mis iganes see saab olema?
Ja loomulikult, loomulikult.
Ma hoidsin hinge kinni kogu see üheksa kuud. Veel kord rõhutan – me jagasime ministeeriumis kas või Euroopa rahasid, hankeid, ehitasime riigigümnaasiumid, või seesama muusikakool, mida me ehitame sinna Tõnismäe nurga peale, need on kümnetes miljonites.
Mul oli tõsiselt palju magamata öid. Ma ju ei tea, kuidas hankeid vormistatakse, aga igasuguste dokumentide vormistamises loomulikult usaldan ministeeriumi. Ministril ei olegi valikut.
Isiklikus osas see, mida te siin ette ütlete, et kas me oleme ministeeriumis midagi ära tassinud – ei ole. Kas ma selles osas olen kuidagi kombineerida püüdnud – ei ole. Kas oli neid hetki, kus mul lastele sõideti järgi? Jah, kahjuks oli rohkem, kui kui oleks vaja olnud…
See suurepärane sünnipäevapidu selles uhkes restoranis – kulinaariahuvilisele, et kuidas oli?
Ka seda võtan väga tõsiselt, ootan. See saab olema juristide väga tõsine debati koht, ma jätaks selle kohtutasandile.
Aga ikkagi pidu oli, söödi?
Pidusid ministri ajast ma ei mäleta mitte ühtegi.

No aga kutse on ju selge, tulge sünnipäevale. Olen näinud seda kutset. Tahate raha saada kella jaoks, põrandakellale?
Kas me oleme ministritega või kaaspoliitikutega söönud – rohkem kui sadu kordi? Väga palju kordi, jah.
Ministri e-maili pealt saadate kirja erakonnakaaslastele, et saate vanemaks.
Eks kriminaalmenetluse lõppedes, kui mul on kõik need süüdistused käes, oskan seda kommenteerida. Minul ei ole täna seda infot, mis teil on.
No aga te olite füüsiliselt kohal. Mis seal toimus, tuldi sisse, löödi klaase kokku?
Eks me siis kohtus arutame seda.
Te ei vasta?
Ma ei saa täna vastata, sest mul ei ole süüdistustoimikut, ma ei oska.
Aga raha põrandakella jaoks saite kokku?
Mul ei ole kodus põrandakella.
Ei tiksu see teile seal?
Ei tiksu.
Küll ma kunagi kunagi leian mõne vahva restauraatori, mõne antikvariaadi, kust ma selle kindlasti endale muretsen.
Kas see pidu oli tegelikult suunatud erakonnakaaslastele, see oli üritus, mis oligi mõeldud selleks, et erakonna inimesi poputada?
Ma saan aru, kuhu te tüürite. Ma mõistan teid, suure tõenäosusega. Võimalik, et me seda hakkame arutama, ma täna ei oska öelda, ma tõesti ei oska teile vastata. Ma ootan huviga.
Kas te tegite seda Keskerakonna seminarina või millena see oli mõeldud? Öeldakse, et see oli mõeldud Keskerakonna seminarina, et see on tavapärane praktika?
Kui te peate silmas minu sünnipäeva, kus mul on sõbrad-tuttavad, nii nagu teie sünnipäev ja kõikide teiste sünnipäev, siis kinnitan teile, see toimus. Seal olid väga toredad inimesed.
Aga?
Aga see ei olnud see sünnipäev, millest kõik räägivad…
Milles see dissonants siis on?
Ei oska teile praegu öelda, eks siis vaatame.
Kus see teie sünnipäev siis toimus?
Siis me vaatame, kui me kohtusse jõuame. Ma vaatan huviga neid materjale.
Ikkagi, kas see oli erakonnale mõeldud seminar?
Ma ju ütlesin teile enne intervjuud, et need asjad puudutavat süüdistustoimikut, mida ma ei ole veel näinud. Ma väga vabandan, küsimus ei ole selles, et ma jookseksin kaamerate eest ära, ma ei saa neid asju kommenteerida, ma ei tea fakte…
Te ei tea fakte ürituses, mida te ise korraldate, kutsute oma erakonnakaaslased, head liitlased...
Alustame sellest, kes kuhu kutsus. Kõigepealt, ma ei saa nendele küsimustele veel vastata, kuna ma ei oska tõesti nendele vastata.
See on ju naljanumber, istute siin, saate rääkida, mida te tegite?
Vaata üks küsimus on see, mida me tegime, teine küsimus on see, et kuidas prokuratuur on...
Mul ei ole vaja juriidilisi hinnanguid…
Aga vaata, minul on vaja…
Miks?
Sellepärast, et asi on kohtus. Kui asi jõuab kohtusse, need asjad tulevad kõik ära, siis me saame seda ju arutama hakata, küsimus on juriidikas, mitte selles, mis tegelikult toimus või ei toimunud.

Kas garantiikirja võtmine mingisuguse ürituse korraldamiseks on tavapärane praktika Eesti ministeeriumites?
Jah, väga tavapärane. Kantslerid, asekantslereid, osakonnajuhatajad, kõik, kes oma partneritega kohtuvad, kui see ei ole catering, mis tuleb majja, toimub väljapool maja, siis esitatakse selle peale esildis, mille kinnitab ma ei mäleta neli, viis inimest. Seal ei ole ainult otsene ülemus, seal on üsna tõsised süsteemid ja jah, see on üsna tavapärane praktika.
Kas peab tõendama ka, et kes seal käisid, kes jõid?
Ei, sellist praktikat ei ole, ehk siis kuni tänaseni.
Võib olla, et see pole sugugi tavatu, et üritusi korraldatakse samamoodi garantiikirja alusel mõne erakonna hüvanguks?
Ei ole kindlasti tavapäratu, selliseid sündmusi toimub regulaarselt. Ei oska teile täna kommenteerida.
Olete ise käinud mõnel?
Erinevatel huvitavatel sündmustel. Kas ma olen söönud ja joonud? Olen söönud-joonud.
Ja teadnud, kes selle kinni taob?
Ma ei ole kunagi küsinud. Aga ma olen suhteliselt veendunud, et need ei ole olnud linnapead, volikogu esimehed, ministrid,
Kes on selle kinni maksnud?
Suhteliselt tõenäoliselt mitte...
Vaid?
No ütleme, neid üritusi on olnud mu elus üsna palju ja üsna suuri ka.
Kas ka sünnipäevakutse tiitliga?
Ma saan aru, et te jõuate samasse kohta, aga ma endiselt ei saa seda kommenteerida.
Mis peitusemängu te mängite?
Ei, ma ei mängi. Veel kord: kui oleks tegemist tavalise poliitilise skandaaliga, ma istuks ja vastaks kõikidele küsimustele. Kuna tegemist on siin kõrval kriminaalmenetlusega, kus käib kogu see võlumaailm juba juristide tasandil, siis ma pean järgima seda, mida mulle on öeldud ja see on see, et hetkel selles faasis ma ei saa kommenteerida.
Teie hea advokaat Paul Keres soovitab teil vaikida?
Väga veenvalt, soovitab vaikida, enne kui me näeme süüdistusmaterjale.

Kui pettunud te olete viimasel ajal Keskerakonna tähtpoliitikutes? Jaanus Karilaid, Tanel Kiik avaldasid siin hiljuti, et Mailis Reps ei kandideeri kohalikel valimistel. Võtame saadikupuutumatuse ära – Jaanus Karilaidi tsitaat?
Mis puudutab saadikupuutumatust, siis see on väga kummaline asi. Kui võiks minu tagasihoidliku arvamuse öelda, siis selle võiks seadusest välja võtta. Ma saan aru, kust see tuli ja kahekümnendate-kolmekümnendate aastate loogikat.
Täna ei ole ühtegi erandit, see on tegelikult pigem nagu kummaline, sest saadikupuutumatust peavad riigikogu liikmed otsustama olukorras, kus neil veel pole mingit infot. Mitte mingit, kaasa arvatud minul, keda täna siis süüdistatakse sajas surmapatus. Mul ei ole täielikku toimikut, sellepärast, et täistoimik esitatakse kohtule. Enne nad ei saa kohtule esitada, kui saadikupuutumatus ära võetakse.
Sellise kummalise etapi sa pead läbima, kusjuures alati see läbitakse ja see on tegelikult formaalsus.
Ma tea, saate ise loobuda sellest?
Ei, kahjuks see on ikkagi hääletus, seal ei ole sellist süsteemi.
Kas seal ajate hääli kokku, et ikkagi ei tuleks seda ära võtmist?
Ei, ei, nalja teete?
Kalev Kallo puhul me mäletame, et nibin-nabin…
Ai-ai-ai nalja teete, no see ei ole see, see ei ole selline faas.

2020. aasta lõpuintervjuus Vikerraadiole te ütlesite, et Jüri Ratas on poliitik, kellega teie läheksite luurele. Sest ta tõesti nii andekas, tubli, tark ja muidu osav. Täna haarasin riigikogu ees Jüri Ratasel nööbist kinni, küsisin juba mitmendat korda, kas ta oleks nõus selle loo tarvis tulema ja teid iseloomustama, teist rääkima ja ta keeldub. Miks teie lähemad liitlased ei taha teid avalikult toetada?
Tegemist on valimiseelse ajaga. Ja Mailis Reps ei ole hetkel populaarne.
Eks ta lihtsalt nii ongi. Et kui me oleme faasis, kus meil on vaja koos soola süüa, siis me sööme soola, aga kui meil on vaja teha valimiskampaaniat, siis me teeme valimiskampaaniat.
Te ei tunne, et teid on kuidagi maha jäetud erakonna poolt?
Ütleme, et 20. juuli otsused olid võib-olla veidi ootamatud jah.
See, et aseesimehe kohalt ja fraktsiooni juhi kohalt…
No ütleme nii, et tagandati.
Tagandati, just nimelt.
Aga no ju siis erakond peab edasi liikuma.
Teie ei oleks neid ameteid tegelikult ise maha pannud?
Aseesimees on on kinnitatud kongressi poolt, ma ei oska seda öelda. Aga eks minu soov ja tahtmine olnuks, et need asjad oleks saanud võib-olla teistsuguse lahenduse.
Miks ma seda Jüri Ratase teemat puudutan, veel selle aasta alguses arvasin, et Mailis Repsist saaks suurepärane president?
Eks Keskerakond oli ühe korra Mailis Repsi kandidatuuri välja käinud. Aga Mailis Reps presidendikandidaadina ei olnud jaanuaris 2021 laual vestluses Kaja Kallasega. Ja selles ruumis olime mina ja Kaja Kallas, nii et ei, see koalitsiooni ei moodustanud.
Huvi pärast – kelle nimi sealt siis läbi käis?
Sealt ei käinud nimed läbi. Me rääkisime umbes viiest võimalikust kandidaadist. Aga jah, see ei olnud Mailis Reps.
Et ajaloo huvides…
Ajaloo huvides on, et muidugi Kaja küsis seda. Aga kuna selleks ajaks oli mul selge…
Kaja Kallas oli valmis pakkuma teile presidendi kohta? Kuigi Õhtulehe saaga oli?
Ei,ei, Kaja Kallas küsis, et millised on koalitsiooniläbirääkimiste soovid ja tol hetkel meie parim teadmine oli, et toimub mingisugune menetlus, kuskil ma olin tagasi astunud, aga meil rohkem infot ei olnud. Koalitsiooniläbirääkimiste ajal ma palusin politseilt informatsiooni ja siis tuli oluliselt hiljem teade, et on algatatud kriminaalmenetlus. Aga ei olnud juttu minu nimest.

Irvhambad on öelnud muidugi, et oleks viis aastat tagasi teid ära valitud või nüüd ära valitud, mine tea, mis sealt kõik kokku oleks tassitud?
Uskumatult palju olen saanud haiget selle aasta jooksul, väga palju, väga palju. Olen saanud muidugi uskumatult palju toetust, aga väga palju haiget.
Kui me räägime sellest hirmsast tassimisest, siis ma veel kord ütlen, ma ei ole 20 aasta jooksul kordagi unustanud, et ma olen avaliku elu tegelane.
Aga erakond maksab teie õigusabi kulud kinni, on see nii?
Ühes osas, mitte kogu summas.
Mis see tähendab?
Tõenäoliselt mingisuguses kolmandikus, mille erakond on kokku leppinud. Et see on kuni teatud summa, mis praeguses seisus, läbirääkimistel advokaadibürooga, on umbes kolmandik.
Miks nad seda teevad?
Sest ma päris alguses niimoodi palusin. Aga jah, mitte kogu ulatuses ja erakonnas advokaadikulude toetamine ei ole kuidagi erandlik, me oleme seda teinud korduvalt enne. Ja sellele tuginedes ma selle palve esitasin, aga jah, seekord erakond ütles, et nad ei maksa mitte advokaadikulusid, vaid lihtsalt toetavad ühes summas.
See, et haridusministeerium on esitanud selles asjas ka tsiviilnõude näitab, et ministeerium on kuidagi kahju kannatanud?
Ei, see on tavaline praktika.
Täna see 3000 eurot kuus, mida riigikogu lihtliige, nagu te ütlete, saab, sellega ära ei ela?
Tänan muretsemast, püüan hakkama saada.
Olen kuulnud, et erakonna esimees lausa pidi teile otsima mingit pehmet maandumist, kas vastab tõele, olete rääkinud?
Erakonna esimees ei ole mulle hetkel küll ühtegi tööpakkumist teinud, ta teab, et ma olen riigikogu liige. Aga nüüd, mis edasi? Ma ei oska öelda, kas poliitika on igaveseks läbi või ei ole – see väga palju oleneb sellest, mis sellest menetlusest saab.
Te olete riigikogu liige, kohalikel valimistel ei kandideeri. Kas Mailis Repsi poliitiline karjäär on läbi?
Poliitikas nagu kogu elus ei ole lõplikke otsuseid.
Ma tulin poliitikasse läbi akadeemilise elu, see on üks asi, mida ma olen kaalunud, et võib-olla minna tagasi oma doktoritöö lõpetamise juurde. Kindlasti vajaks kõvasti uuendamist.
Kuid poliitika?
Poliitika jääb alati. Eks ma ikka jälgin ja eks ma ikka arvan ja inimestega ma ju suhtlen ja arvamust avaldan.
Ma tegin intervjuu alguses ettepaneku olla aus ja rääkida nii, nagu hingel on. Ega te tegelikult seda ei teinud?
Aus ma olin. Aga see, mis mul kõik hingel on – loomulikult mitte..
Mul on siin üks küsimus, millegipärast joone alla jäänud: kas Keskerakond on ilge koht?
Keskerakond on väga huvitav erakond ja väga murega vaatan, kuidas ümber formeeruvad praegu valijarühmad. Ei, ma arvan, et erakonnal on veel pikk tulevik, aga võib-olla jah, mõned sellised põhiväärtused tuleks meelde tuletada, mis need on.
Mailis Reps, suur aitäh selle vestluse eest. Edu teile!
Aitäh ja väga vahva oli tagasi vaadata nii pikale perioodile.

Toimetaja: Anvar Samost