Avaliku teenistuse keskmine kuupalk oli mullu 1813 eurot
Avaliku teenistuse aastaaruande andmetel oli mullu avaliku teenistuse keskmine bruto kuupõhipalk 1676 eurot ja brutokuupalk 1813 eurot.
Keskmine brutokuupalk oli riigi ametiasutustes 1846 eurot ja omavalitsuse ametiasutustes 1588 eurot, kasvades vastavalt 4,9 protsenti ja 4,1 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast 2,9 protsenti, mis on püsinud aastate lõikes sarnasel tasemel.
Avalikus teenistuses töötas mullu 28 371 teenistujat – 22 834 riigi ametiasutustes ja 5537 kohalike omavalitsuste (KOV) ametiasutustes. Avalik teenistus suurenes aastaga 743 teenistuja võrra ehk 2,7 protsenti.
Avalikust teenistusest 37 protsenti ehk 10 416 teenistujat moodustasid eriteenistujad, nende hulk suurenes 2,6 protsenti. Avalike teenistujate arv kasvas olulisemalt kaitseväes, kus kasv on kooskõlas riigikaitse arengukavaga.
Avalik sektor tervikuna suurenes 0,6 protsenti ehk 840 töötaja võrra. Valitsussektor suurenes 1,6 protsenti ehk 1906 töötaja võrra, muu avalik sektor vähenes 1066 töötaja võrra. Oluliselt mõjutas töötajate arvu kasvu haiglate töötajaskonna kasv.
Valitsussektori tööjõukulud kasvasid aastaga 6,2 protsenti, kasv oli nelja protsendi võrra aeglasem kui eelneval aastal. Valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv oli 4,9 protsenti, olles sellega Eesti keskmise brutokuupalga kasvust kaks protsenti kiirem.
"Kõikidel sektoritel, ka avalikul sektoril, tuli teha olulisi muudatusi töökorralduses, leida lahendusi uutele probleemidele, täita harjumuspäratuid ülesandeid ning seda kõike kiiresti ja kohe," kirjutas riigihalduse minister Jaak Aab aruandes.
2020. aastal jätkati oluliste valdkondlike ümberkorraldustega – tööd alustas haridus- ja noorteamet, viidi lõpule ettevalmistused keskkonnaameti, põllumajandus- ja toiduameti ning transpordiameti loomiseks. Valmisid riigimajad Rakveres ja Jõhvis.
Minister märkis, et organisatoorsed ümberkorraldused jätkuvad ka edaspidi, et koondada valdkondlikku kompetentsi, suurendades seeläbi sünergiat ja pakkudes kvaliteetsemaid teenuseid.
"Tahame liikuda selles suunas, et ükski kompetentne töötaja ei jää palkamata sellepärast, et tema kodukohas ei ole konkreetsel asutusel bürood," põhjendas Aab riigimajade ehitamise vajadust.
Aruande koostas rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond.