Augusti alguses saatis haridusministeerium koolidele juhendi, kuidas koos koroonaga koolis käia. Aga nagu ütles Joosep Toots - see, mis ma praegu rääkisin, on teooria. Septembris algas praktika.

Kui Arno isaga 1. septembril Karksi-Nuia gümnaasiumisse jõudis, oli koroona juba kohal. Koolijuhi Jaak Israeli sõnul olid haridusministeeriumist tulnud juhised arusaadavad, hoopis iseasi on, kuidas need koolielus toimivad.

"Tuli läbi viia kiirtestimised koolis ja kaks päeva pärast seda PCR-testid, mida kooliõde tegi. Sellega seoses ongi juhiste järgi nii, et see paneb väga suure koormuse koolidele. Kõik see testimise korraldus, informatsiooni küsimine lastevanematelt, isolatsiooni jätmine, mittejätmine," loetleb Israel.

Praegust testimisnõuet ta mõistlikuks ei pea. Koolijuhi sõnul piisaks lastele ühekordsest testimisest. Nende kooli kogemus näitab, et ühtegi uut nakatunut teise testimisega ei leitud. Israel pakub, et ilmselt just testimise tõttu on mitmed koolid otsustanud minna distantsõppele, kuigi see peaks olema haridusministeeriumi kinnitusel kõige viimane samm.

Sel nädalal näiteks on distantsõppel Tarvastu gümnaasium. Viljandi abivallavanema Irma Väre sõnul soovis kool minna distantsõppele, kuna 30 õpetajast 11 olid kodus kas haiged või isolatsioonis.

"Õppetöö toimus reaalselt niimoodi, et sotsiaalpedagoog ja logopeed jooksid mitme klassi vahet, andes n-ö ette õppematerjali, aga reaalselt seda ei saanud nimetada kontaktõppeks. Õpilased ei õppinud mitte midagi," tõdeb Väre.

Vald kaalus asendusõpetajate leidmist teistest koolidest, aga ei pidanud seda mõistlikuks, sest siis oleks teistes koolides tunnid andmata jäänud. Ka oli palju puudujaid õpilaste seas.

"Üle poole õpilastest on erinevatel põhjustel kodus, kaasa arvatud sellel põhjusel, et vanem ei julge saata last kooli, kus on suured koroonanakkuse saamise võimalused," põhjendab Väre.

Väre hinnangul pealinnast tulnud käsulauad väga selged polnud, kuid Viljandi vallavalitsus ei lasknud ennast sellest väga heidutada. Ta lisab, et iga omavalitsus, kool ja õpetajad on erinevad ja võib-olla polegi võimalik kõikide koolide toimimist ühe otsusega reguleerida.

"Seda ma toonitaksin, rõhutaksin, et faktid, talupojamõistus, loogiline mõtlemine ja väga oluline - kaasamine ja koostöö kogukonnaga -, siis tegelikult tulebki see otsus kõige parem," ütleb Väre.

Haridusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik möönab, et kooliaasta on alanud rabedalt ning koolidele saadetud juhendit on tulnud korduvalt täiendada, et soovitused oleksid võimalikult praktilised.

"Kõige rohkem on olnud küsimusi ja probleeme selle testimise poolega ja testidega ka varustatuse osas. Kooliaasta alguses ja ilmselt ka tänaseks ei ole kõikidel koolidel ja koolipidajatel piisaval hulgal teste, mida kasutada," tunnistab Sannik.

Kui vaktsineerimata õpetajate testimiseks andis kiirtestid riik, siis õpilaste jaoks tuli need riigi raha eest muretseda koolipidajal endal ehk omavalitsusel. Nagu näitas haridusministeeriumi uuring, siis 65 protsendil koolidest oli need olemas, ent iga kümnes kool polnud nende muretsemisega veel tegelema hakanud.

Kuigi koolijuhide arvates on praegune testimiskord ülepingutatud, on Sanniku sõnul see hetkel ilmselt kõige parem meede, millega tagada koolide avatuna hoidmist. Kui tulemuslik lähikontaktsete laste massiline testimine koolis on, jälgib ka terviseamet.

"Me oleme neid andmeid vaadanud, pärast kaht esimest nädalat tegime oma kokkuvõtte. Salt oli näha, et see positiivsete leid ei ole väga suur, pigem on see väike ehk praegu meil oli kaalukausil, kas see teine test, mis tehakse, peaks olema PCR-test või võiks selle asendada antigeeni kiirtestiga," ütleb terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp. "Aga kindlasti, kui nüüd esimene kuu mööda saab, siis me vaatame ka sellest aspektist, kui mõistlik selline testimine üldse on."

Haridusministeeriumil puudub täpne ülevaade, kui palju koole või klasse on distantsõppele saadetud. Ministeeriumi teada on distantsõppele saadetud pigem üksikuid klasse või kooliastet, aga mitte tervet kooli.

"Määrus ütleb, et distantsõpe või kooli sulgemine toimub koolipidaja poolt koostöös terviseametiga ehk neid küsimusi arutatakse terviseametiga, need ei tule kindlasti kergekäeliselt," kinnitab Sepp.

Sepa sõnul on omavalitsusi ja koolijuhte, kes langetavad otsuse omaalgatuslikult, kuigi üldjuhul peetakse nendega nõu ja võetakse soovitusi kuulda. Kui seda ei tehta, siis karistust ei järgne.

Selle nädala seisuga on põhja regioonis 27, Lõuna-Eestis üheksa, Ida-Eestis kolm ja Lääne-Eestis kuus koolikollet.

"Kõige rohkem on meil koolikoldeid põhja regioonis, kus arusaadavalt on ka kõige rohkem koole ehk sellest ka see suurem number. Aga kui me vaatame nakkuse leviku poolelt, siis kõige kriitilisem või kõige raskem on meil olukord lõuna regioonis ja koolide osakaalu poolest. Seal on ka näha, et koolikoldeid on rohkem," tõdeb Sepp.

Nii nagu kevadelgi, levib haigus hoogsamalt õpetajate seas, kuigi arvuliselt on nakatunud lapsi rohkem.