Kõlvarti sõnul on nädalavahetusel Euroopa Komisjoniga saavutatud taasterahastu kokkulepe positiivne, kuna toob selgust Euroopa Komisjoni poolt eraldatud summa osas. "Viimasel ajal oli erinevaid signaale ja tegelikult meil ei olnud kindlustunnet, et see raha üldse tuleb."

"Arvestades, et projekti kogumaht on 520 miljonit eurot, on selge, et seda summat on vähe, et projekti realiseerida. Tallinn on valmis panustama rohkem kui lubatud 100 miljonit, aga minu meelest pole õige ega õiglane, et ülejäänud osa 100-protsendiliselt panustab Tallinna linn. Tegemist on meditsiiniarengu projektiga, millel on riiklik tähendus, seega ma arvan, et siin peab olema ka riigi panus," ütles Kõlvart.

Ideaalis näeb Kõlvart, et kui Euroopa Komisjon panustab 280 miljonit eurot ja Tallinn 100 miljonit, siis ülejäänud osa võiks tulla riigi poolt. "Loomulikult Tallinna haigla on meile prioriteediks, me oleme nõus võimalikku finantseerimise mahtu riigiga arutama, aga igal juhul on arusaadav, et peab olema ka riigi osalus," sõnas ta.

Tänaseks on projekt juba käivitatud, projekteerimise menetlus on lõpusirgel ja linn seda muuta ei plaani. "Projekti sisu muuta ei oleks praegu õige, sest me ei jõua ka seda realiseerida 2027. aastaks, mis on lõpptähtaeg. Seega see, mida tuleb sisuliselt arutada, on finantseerimise maht nii riigi kui ka Tallinna poolt," rääkis Kõlvart.

Linnapea sõnul ei saa ennustada, mida otsustab Euroopa Komisjon taasterahastu summa osas. "Samas praegu oleks õige lähtuda sellest signaalist, mis on Komisjoni poolt antud, riigi poolt kinnitatud, et toetus on 280 miljonit eurot," ütles ta.

"Mis minu arvates on jätkuvalt prioriteediks, on võimalik kogu projekti mahu eelarve – 520 miljonit oli see summa, mis oli pakutud veel enne koroonakriisi. Teadaolevalt viimase kahe aasta jooksul hinnad on kasvanud, mis tähendab, et see summa võib olla palju suurem kui 520 miljonit. Siin jätkuvalt põhiliseks küsimuseks on, kui suur on riigi võimalik osalus," rääkis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on Tallinn selle stsenaariumiga ka arvestanud ja on valmis optimeerima kulusid Linnahalli projekti arvelt. "Praegu meil käib erainvestori otsimine Linnahalli projekti realiseerimiseks ja kui me seal leiame partneri, kes annab võimaluse kulusid optimeerida, siis saame täiendavad vahendid eraldada linna eelarvest Tallinna haigla projekti realiseerimiseks."

"Kui me suudame optimeerida linnahalli kulusid umbes 140 miljonit, siis sama palju oleme valmis eraldama täiendavalt Tallinna haigla projekti realiseerimiseks, aga ka seda on vähe," sõnas linnapea.

Kõlvarti sõnul võib haigla rajamise hind kasvada kuni 30 protsenti. "Kui palju turg muutub veel kuue aasta jooksul, seda on raske ennustada," ütles ta.