"Ma ei leia, et meil oleks katastroof juhtunud, aga kindlasti ei ole normaalne olukord, kus elektrihind tõuseb aastaga neli korda. Selle hinnatõusu eest on viimased 10-15 aastat hoiatatud, see ei tule mitte kellelegi üllatusena, kes vähegi elektrituru ja -hindade vastu huvi on tundnud. Ja siis tuleb selle ettevõtte juht, kelle ülesandeks on tagada, et Eestil oleks piisavad elektriühendused (Veskimägi – toim.) – piisavad ei tähenda, et elekter liigub ükskõik, mis hinnaga, vaid sellisega, mis tarbijatele jõukohane on – ja ütleb, et kallim elektrihind ei ole tappev," rääkis Samost.

Saates mängiti ette Veskimägi kommentaar, kus võrguettevõtte juht tõi näiteks viie-eurose elektriarvega leibkonna ja leidis, et kui elektri hind ka kahe- või kolmekordistub, suudetakse see kulu ära tasuda.

Sildami hinnangul ei tea Veskimägi, et Eestis on ka inimesi, kelle jaoks ka kümme eurot mõni päev enne palgapäeva on oluline raha. "See on tegelikkus ja siin öelda, et kuidas te nüüd ei suuda viite või kümmet eurot elektri eest juurde maksta," rääkis ta.

Sildam rõhutas ka, et rääkima ei pea ainult elektri eratarbijatest. "Kui mõtleme, kuidas kulud kasvavad tootmisettevõtetel, tööstusel – kuidas see väljendub tootehindades ja väljendub tarbijate jaoks, olukorras, kus meil inflatsioon ei ole niigi kõige väiksem," ütles ta.

Samosti sõnul Veskimägi siiski hilisemas ERR-i saates kaudselt vabandas selle väite eest.

Samosti hinnangul oli demagoogiline ja isegi küüniline Veskimäe viide sellele, et kõrgema elektrihinna kulu on väike võrreldes kliimamuutustega kaasnevate looduskatastroofidega nagu metsapõlengud või üleujutused.

"Miks peab Eesti elektritarbija – ükskõik, milline oleks tema jõukuse aste – kinni maksma selle, et kuskil Californias ei viitsi ametnikud aastakümneid metsamajandamisega tegeleda sellisel viisil, mis tagaks metsapõlengute ärajäämise või kuskil Saksamaal ei tegeleta omavalitsuste tasandil võimalike üleujutuste tagajärgede vältimisega," ütles Samost. "Kui nüüd öelda, et Eesti elektritarbija peab selle pärast elektri eest rohkem maksma, et põlengud ära jääksid, siis see on ikkagi ülbuse tipp! Niimoodi ei saa seda võrrandit kindlasti üles ehitada," lisas ta.

Samosti hinnangul on riigiettevõtete juhtide kõrval ka poliitikud elektrihinna teemal andnud mitmeid ütlusi, mille põhjal võib küsida, kas nad saavad aru, kes elektriarveid Eestis maksab "või üldse kuskil toimetab väljaspool Kalamaja ja Kadriorgu".

Tema hinnangul on väga veider vaade peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) ja Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni (Keskerakond) seisukoht, et inimesed, kes jäävad kõrge elektrihinna tõttu hätta, peaksid pöörduma omavalitsusse toimetulekutoetuse saamiseks.

Samosti sõnul on Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, viimastel aastakümnetel tehtud valeotsused viinud elektrihinna praegusele kõrgele tasemele ning see oli ette teada. "Selle asemel, et lahendada seda jama, mis on tekitatud, minnakse ja öeldakse inimestele, et me tegime siin paar valearvestust, mille mõjud on aastakümnete pikkused, aga te minge küsige toimetulekutoetust. No kuulge!" rääkis Samost. "Kusjuures seda ütleb Euroopa Komisjoni energiavolinik. See on ju täiesti ennekuulmatu!" lisas ta.

Samost märkis, et veel kümmekond aastat tagasi opositsioonis olles rääkis Simson sellest, kuidas elektritarbijate kaitsmiseks kõrge elektrihinna eest tuleks langetada elektriaktsiisi.

"Elektrihinda vaadates olen mõelnud, kas ja millal Eesti poliitikud hakkavad rääkima seoses põlevkivienergeetikaga natuke teistsugust juttu, kui nad praegu on rääkinud. Ehk teisisõnu – kas see kategoorilisus selles, kuidas põlevkivienergeetikale pööratakse selg – kas see kategoorilisus väheneb elektrihinda vaadates?" küsis Sildam.

Samosti sõnul "jõuab vahendatud valu kaudu mõistus reeglina kohale, kui hästi ebaviisakalt öelda."

Samost viitas ka sellele, et sel nädalal on Eesti Energia põlevkivielektrijaamades tööle pandud mitu seni seisnud plokki, kuna seda võimaldab "vildaka kvoodisüsteemi tõttu ülikõrgeks tõusnud elektrihind". Tema hinnangul ei saa välistada, et kui need plokid ei töötaks, võiks see hakata tähendama ka elektritarbimise piiramist.

"Mõistuspärane oleks võimalikult kaua Eesti oma elektritootmisvõimekuse säilitamine, sest lisaks oma tarbijatele vastutame me ka Balti piirkonna eest," rääkis Samost ning viitas sellele, et praegused taastuvenergia tootmise võimalused ei pruugi tagada igal hetkel vajalikku elektrivarustust, kuna tuul ei puhu, päike ei paista ning hüdrojaamade reservuaarides pole piisavalt vett.

Samost tõi välja ka Vene elektri Balti turule sisenemisele seatud uued piirangud ning märkis, et kui seetõttu otsustaks Venemaa loobuda Balti riikides elektrisageduse hoidmise teenuse pakkumisest, oleks Narva elektrijaamad ainsad, mis seda teha suudaksid ning siis oleks see juba julgeoleku küsimus, mis varjutaks isegi koroonakriisi.

Praegu kolmekordistunud elektrihind võib siiski sundida Euroopa Liitu muutma senist emissioonikaubanduse süsteemi (ETS), mis on üheks praeguse elektrihinna tõusu põhjuseks ning mille vigasusele on mõned poliitikud juba ammu tähelepanu juhtinud, rääkis Samost.

"Kui see tõesti saab Euroopa Ülemkogu teemaks, siis on väga huvitav, millise positsiooniga Eesti sellele ülemkogule läheb," ütles Sildam ning lisas, et seda peab ju enne arutama riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

Samost tõi ka välja, et viimaste riigikogu valimiste eel 2019. aastal ei esitanud erakonnad rohepöörde ja energeetika teemadel sisulisi seisukohti, ainult praeguses Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingus on sel teemal kaks lubadust. "Poliitilise vastutuse mõttes on meil siin suhteliselt lage väli," tõdes ta.

Samost tõi välja, et erakapitalile kuuluva Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann on kutsunud poliitikuid üles tegema seaduse, kus kõik rohepöörde mõjud oleks kirja pandud ning ettevõtjatel oleks tulevikuplaanide tegemisel kindlus. "Väga huvitav on näha, kuidas erakonnad sellel vastavad," märkis ta.

Tema sõnul on poliitikute jaoks üks asi toetada põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekuid kliimapöörde elluviimiseks, aga teine asi sellest lähtuvaid konkreetseid piiranguid Eestis seadustama.  

"Kui pead ise oma käega riigikogus seadustesse sisse hääletama paragrahvid, mis ütlevad, et ei saa Eestis enam aastast 2030 kaheliitrise diiselmootoriga universaalkerega autot müüa tarbijale, siis ma arvan, et see paneb mõnegi poliitiku mõtlema, kui palju tema valijate seas oleks inimesi, kelle jaoks kaheliitrise diiselmootoriga universaalkerega auto on asi, ilma milleta ta ei saaks ei tööle, kooli ega oma igapäevast elu korraldada," arutles ta. Samad küsimused tõusetuks ka metsanduses või põllumajanduses, lisas ta.

Sildami küsimusele, kas pärast 2023. aasta riigikogu valimisi moodustatava valitsuse koalitsioonileppesse kirjutatakse sisse, et 11 aasta pärast (2035 – toim.) enam mitte mingil juhul põlevkivienergeetikat ei kasuta (nagu on praeguses koalitsioonileppes – toim.), vastas Samost, et ei usu seda. "Teades Eesti poliitikuid, siis ma usun, et koalitsioonileppesse või valimisprogrammi kirjutatakse sisse veel ähmasem lause," ütles ta.

Saates oli juttu ka riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirjast, president Kersti Kaljulaidi kõnest riigikogus, koroonaolukorrast ning kohalike valimiste nimekirjadest.