Riigi sekkumine kõrge elektrihinna leevendamiseks tekitab eriarvamusi
Riigikogu opositsioonierakonnad nõuavad, et kõrge elektrihinna tõttu peaks riik loobuma taastuvenergia tasu kogumisest ning raskustesse sattunud inimesi ja ettevõtteid tuleks toetada CO2 kõrge hinna tõttu rohkem laekunud kvoodirahast. Reformierakonna hinnangul peaks aga raskustes inimesi aitama omavalitsused.
Elektrit toodetakse praegu kallist fossiilkütusest, kuna odavat taastuvenergiat turul ei ole. See on tõstnud elektri hinna rekordkõrgele. Riigikogu arutas teisipäeval CO2 kvoodi hinnatõusu mõju ja erakonnad pakkusid välja meetmeid, mis võimaldaks elektrienergia hinnašokki leevendada.
Valitsus otsustas ära jätta järgmiseks aastaks planeeritud aktsiiside tõusu, kuid opositsiooni hinnangul sellest ei piisa.
"120 miljonit eurot rohkem laekub CO2 kvoodi müügiühikute raha, mille maksavad kinni tarbijad, ja see raha tuleb suunata täies ulatuses taastuvenergia tasu tühistamiseks. See oleks selle kate ka. Olgu need ettevõtted, olgu nad kodutarbijad, kes täna maksavad taastuvenergia tasu, hinnanguliselt järgmisel aastal 100 miljonit eurot, et järgmise aasta elektriarves peaks see olema null," ütles Urmas Reinsalu (Isamaa).
Taastuvenergia tasust vabastamist pooldavad ka sotsiaaldemokraadid ja EKRE. Ka koalitsiooni kuuluva Keskerakonna keskkonnaministri Tõnis Mölderi arvates tuleks järgmisel aastal CO2 tuluga toetada hätta sattunud leibkondi. Reformierakonna hinnangul peavad inimesi toetama omavalitsused.
"Kui kellelgi täna on toimetulekuga raskusi, siis tegelikult peab teda aitama omavalitsus ja riik vastavalt omavalitsusi. CO2 mehhanismi Euroopas, kus meil laua taga koht on, tuleb vaadata, et nende nii-öelda tõusunurk oleks mõistlik, aga probleemi juur on fossiilsete kütuste kiires hinnatõusus, mitte taastuvates (kütustes). Probleem on selles, et taastuvaid ei tule piisavalt peale," rääkis Kristen Michal (Reformierakond).
Energeetikaeksperdi Marko Alliksoni sõnul on elektrihinda mõjutanud gaasi, mitte CO2 hinnatõus. Maksude kaudu saab riik ajutiselt hinnatõusu mõjutada. Seetõttu on olulised pikaajalised taastuvenergia lahendused, sest Eesti ei toodeta praegu piisavalt elektrit.
"On vaja vaadata kõiki elektritootmise võimalusi, mis on mittefossiilsed, saada aru, mida pakub tuumaenergia, mida pakub vesinik, tegelda energiasäästu, salvestustehnoloogiate arendamisega. Paljude selliste komponentidega, millel on päeva lõpuks elektrihinna kujundamisel mingisugune roll," lausus Allikson.
Toimetaja: Marko Tooming