Tallinna kiirabijuhi Raul Adlase sõnul ei ole haruldane, kus ühe patsiendi liigutamiseks on vaja mitut kiirabibrigaadi või lausa päästemeeskonda.

Paar korda nädalas on Tallinna kiirabi brigaadid olukorras, kus kolm meedikut ei jaksa haiget omal jõul autosse viia. Tavaliselt kutsutakse sel juhul appi teine brigaad, aga alles kaks nädalat tagasi oli juhus, kus appi tuli paluda kaks päästemeeskonda. Vaid 13 inimese jõul õnnestus ligi 300 kilone patsient haiglasse aidata.

"Kui mina veel koolis käisin, siis õpetati, et keskmine inimene kaalub 70 kilogrammi ja kõik ravimid doseeriti arvestades keskmist inimest. Täna 70 kilost täiskasvanud meest leida on päris keeruline," rääkis Adlas.

Aina kogukamate patsientide tõttu läks Tallinna kiirabi seitsme aasta eest üle Ameerika standardite järgi valmistatud kanderaamidele, millega võib transportida kuni 270 kilo kaaluvaid haigeid. Paari aasta eest lisandus varustusse raskustekk kuni 300 kilose patsiendi transpordiks.

"Suurem patsient on tihtipeale rohkem haige rohkemate kaasnevate haigustega, halvemas üldseisundis saabudes, pluss see autosse saamine on problemaatiline. Tihtipeale veenitee saamine on problemaatiline. Kui ta on juba autos, siis ega tegelikult õde väga hästi ligi ei pääse," rääkis Kuressaare Kiirabi juhataja Mihkel Laidna.

Laidnal on mandril töötades olnud kogemus, kus kogukas patsient tuli raamile koormarihmadega kinnitada, sest kui haige peaks sõidu ajal raamilt maha kukkuma, siis pole võimalik teda vahekäigust kätte saada.

Kui kiirabi patsientide transportimisel jääb hätta, siis tulevad appi päästjad.

"Selliseid kiirabi abistamisi iga aastaselt on päris palju, see suurusjärk on mõnevõrra alla 3000 kutse aastas ja kogu kutsete arvust see moodustab umbes kümme protsenti," rääkis päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Laming.

Päästjate abi ei vajata mitte ainult väga kogukate patsientide transpordil, aga ilma liftita, kitsaste trepikodadega korrusmajades on kiirabil sageli abi vaja ka tavaliste patsientide transportimisel. Meedikuid käiakse enim aitamas Harju- ja Ida-Virumaal, kuid ka Saaremaal on päästjaid teine kord appi vaja.

"Siin ei mängi ainult kortermajad rolli. Talud ja maakohad, tihtipeale viib patsiendi juurde käik, teerada läbi tubade viib patsiendi voodini, pole kuhugi varustustki panna. siis patsienti isegi kui ta ülekaaluline pole, on väga keeruline kätte saada," rääkis Laidna.

Kuressaare kiirabi muretses mullu EMO-sse raami kuni 400 kilose patsiendi jaoks, seni pole seda vaja läinud.