Valitsus kinnitas 2023. aastast 20-eurose pensionitõusu

{{1633593420000 | amCalendar}}
Pensionärid.
Pensionärid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kiitis neljapäeval heaks pensioni erakorralise tõstmise 20 euro võrra alates 2023. aasta algusest. Keskmine pension muutub ka tulumaksuvabaks.

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot, see on kõikidel pensionäridel võrdne. Baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest.

Pensioni baasosa tõus parandab enam kui 321 000 pensionisaaja ja rahvapensioni määra tõus 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut.

Pärast erakorralist pensionitõusu 2023. aasta alguses oleks 44-aastase staaži puhul pensioni suurus ligikaudu 611 eurot, võrdlusena – 2021. aastal on see 552,38 eurot.

2022. aastal kasvavad pensionid prognooside kohaselt 1. aprilli indekseerimisega ca 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot.

1. jaanuari 2023. aasta erakorraline pensionitõus tõstab keskmise staažiga vanaduspensioni eeldatavalt 611 euroni ja prognooside järgi on alates 2023. aasta 1. aprillist keskmine vanaduspension ligikaudu 654 eurot. Seega tõuseb keskmine pension 2023. aasta 1. aprilliks praegusega võrreldes ca 100 euro võrra.

Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine vanaduspension, mis 2021. aastal on 636 eurot.

Keskmise pensioni ulatuses hakkab kehtima tulumaksuvabastus

Uue eelnõu kohaselt ei kohaldata vanaduspensioniikka jõudnud inimestele üldist maksuvaba tulu. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest.

Esmalt rakendab maksuvaba tulu sotsiaalkindlustusamet, seejärel pensionikeskus. Kui inimese pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul.

Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.

Muudatus läheb riigieelarvest maksma 98 miljonit eurot 2023. aastal, 123 miljonit eurot 2024. aastal ja 146 miljonit eurot 2025. aastal.

Pensioni baasosa tõstmine vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra hinnanguliselt 1,6 protsendipunkti võrra. Kuigi absoluutses vaesuses elab Eesti pensionäridest alla ühe protsendi, on suhtelise vaesuse määr kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi.

2019. aastal elas statistikaameti andmetel 41,4 protsenti 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8 protsenti üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses ehk nende netosissetulek jäi alla suhtelise vaesuse piiri, ehk 611 euro.

Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži, milleks on 15 aastat. Rahvapensioni määr on alates 2021. aasta 1. aprillist 255,18 eurot ja selle saajaid oli 2020. aastal ligikaudu 3200.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: