Kui paljud Valgevenest tulnud inimesed Leedu, Läti ja Poola piirivalvuritele püüdmatuks jäävad, ei tea täpselt keegi.

"Viimaste päevade sündmused on näidanud, et suur hulk ebaseaduslikul rändel olevaid isikuid on tabatud ka juba Saksamaal," rääkis politsei- ja piirivalveameti piirivalve osakonna juhtivkorrakaitseametnik Vaiko Vaher. "Ja need numbrid on hetkel sellised 700-1000 isikut eelmisel nädalavahetusel."

Läti-Valgevene piiril on olukord praegu rahulikum kui lõuna pool. Vaher tuletas meelde, et ebaseaduslikku rännet orkestreeritakse Minskist. "Ei tea neid tagamaid, et kas see, et Läti piir peab paremini, on lätlaste enda jõupingutuste tulemus või see on hoopis Valgevene soov Läti ja Leedu asemel täna hoopis Poola surve alla panna," märkis Vaher.

Politsei on suvest saadik valmistunud selleks, et üle Euroopa Liidu piiri jõudnud inimesed hakkavad ka põhja poole liikuma. Alates augusti keskpaigast on sisepiiridel kontrollitud 168 844 inimest ja 87 539 sõidukit.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Meelis Saarepuu rääkis, et lõunapiiri lähistel on erilise tähelepanu all välismaiste numbrimärkidega sõidukid. Samas kontrollitakse ka teisi sõidukeid, muu hulgas liinibusse ja kaubikuid.

"Ametnik profüleerib sõidukit, vaadatakse võimalikku kaubateekonda ja siis otsustatakse selle üle, kui põhjalikult ja üksikasjalikult on vaja sõidukit kontrollida," selgitas Saarepuu, kelle sõnul ühtegi kaubikut päris tühjaks pole tõstetud.

Lõuna prefektuuri vastutusalas on hoolas kontroll tuvastanud liiklusrikkujaid ja inimesi, kes võisid rikkuda viisareegleid. Aga ainus Valgevenest tulnud rändur leiti Pärnumaal. See Iraagi noormees oli Läti majutuskeskusest jalga lasknud, et Riiast liinibussiga Tallinna sõita. Tema teekonna Rootsi tõkestas ametnik, kes märkas, et mehe näidatud dokument kuulub hoopis kellelegi teisele.

"Ohuhinnang näitab, et pigem on soov liikuda nii Lätist kui Leedust edasi Kesk-Euroopa suunas maismaad mööda," ütles Saarepuu. "Kuna ollakse juba Schengeni alas sees ja seal ei ole selliseid tõkkeid edasiliikumiseks, kui meil on Soome lahe näol."

Sadamaski on leitud vaid üks Valgevenest tulnud iraaklane

Soome lahte ületades peavad rändurid arvestama kahekordse sõelaga. Kõigepealt tervitab neid Eesti piirivalve. Näiteks läinud kuul kontrolliti sadamas 85 protsenti inimestest, rääkis Vaiko Vaher.

"Politseiametnik peatab sõiduki kinni, suhtleb juhiga, küsib juhilt dokumente. Ja kui on kahtlane sõiduk või politseiametnikul on kahtlus, et selles sõidukis võivad olla isikud, kellel ei ole alust meie riigis viibimiseks, siis lisaks dokumentide kontrollile üldjuhul palutakse näiteks avada pagasiruum," kirjeldas Vaher sadamas toimuvat kontrolli. "Kui seal on ka kahtlus veel, et kottide või rataste all võib keegi viibida, siis vajadusel palutakse ka need välja tõsta ja näidata, mis autos toimub."

Niimoodi leiti augusti lõpus Iraagi kodanik Abdullah, kes oli roninud oma venna BMW pagasiruumi. Mees saadeti tagasi koju, tema vend sai kaheksa kuud tingimisi vangistust.

Pärast Abdullah'd pole põhjapiiril ühtegi Valgevenest tulnud rändurit avastatud. Neljapäeval kirjutas Soome väljaanne Ilta-Sanomat, et mõned pagasiruumi peidetud inimesed on siiski üle lahe Soome jõudnud.

Vaiko Vaheri sõnul tehakse põhjanaabritega tihedat koostööd. "Kui näiteks sadamas tuvastatakse mingi kahtlane sõiduk, aga lihtsalt ei jõuta kontrollida või selgub see kuskilt mujalt teabeanalüüsi tulemusena, siis me oleme soomlastele sellest alati teada andnud," rääkis Vaher.

"Aga paratamatult me kõiki sõidukeid ja isikuid ei jõua kontrollida ja teada-tuntud asi on see, et kurjategijad üldjuhul on väga nutikad ja leiavad erinevaid mooduseid, kuidas meie kontrollist läbi pääseda."

Samas märkis Vaher, et mida aeg edasi, seda targemaks muutuvad ametnikud.  "Kui see kriis alles algas, siis tegelikult me kõik olime kerges paanikas, kuna infot oli hästi vähe, me ei teadnud, keda me otsime, kuidas nad liiguvad, millega nad liiguvad või kust nad liiguvad," meenutas Vaher. "Aga tänaseks me oleme endale selle pildi juba selgemaks saanud ja suudame ka enda ressursi piisavalt hästi liigutada."

Kontroll sadamates võib leebemaks muutuda

See omakorda tähendab, et nüüd saab politsei üha enam mõelda ka sellele, kuidas ennast mitte välja kurnata.Vaiko Vaher tuletas meelde, et sisserändeohuga tegelemine tuli politsei õlgadele ajal, kui COVID-iga seotud pingutused alles käisid.

"Kui paljudes ettevõtetes on ressurss võib-olla palk või tsistern või kast, siis meil on peamiseks ressursiks ikkagi inimesed ja me peame enda inimestega ikkagi väga targalt ringi käima. Ja kuna sisserände lisapatrullid on kõik hetkel nii-öelda ületunnina, siis paratamatult meie inimesed ka väsivad," märkis Vaher.

See tähendab, et senine sisuliselt lauskontroll võib põhjapiiril peagi leebemaks muutuda.

"Ühtegi kontrolli me iseenesest ära ei lõpeta. Aga me sihitame neid kontrolle suure tõenäosusega nii-öelda kuumadele tundidele ja vastavalt nendele mustritele, mis me oleme suutnud luua," selgitas Vaher. "Tavainimene võib-olla lõunapiiril seda muutust nii palju ei tunnegi, see on meil rohkem sisemine muutus. Aga suure tõenäosusega Tallinna sadamas vähemalt peaks see piiriületus kiiremaks minema."

Samas kinnitas Vaher, et toimuval hoitakse hoolega silma peal ja sellest sõltub ka taktika.

"Täna ei saa keegi garanteerida seda, et see ränne üks hetke ei või keerata põhjasuunas. See võib juhtuda."