"Välisilm": kas Hiina võtab Taiwani jõuga tagasi?

Foto: SCANPIX/EPA/Ritchie B. Tongo

Viimastel nädalatel on Hiina asunud jõuliselt terroriseerima Taiwani, saates viimase õhuruumi oma sõjalennukeid. Kas Peking on võtmas Taiwani jõuga tagasi? Iseenesest õhkkond maailmas on selleks justkui sobilik. On jõuga asjade ära tegemise ajastu ja Hiinal on ka võtta julgustav kogemus lähiminevikust ehk Hong Kongi paikapanemine.

Taiwani juhib täna president, kes on esimene naispresident Taiwanis. Ja talle saadab Hiinast ähvardusi president Xi Jin-ping.

Saarel paiknev Hiina vabariik ehk Taiwan, nagu maailmas seda riiki teatakse, tähistas pühapäeval rahvuspüha. Just 10. oktoobril 1911 algas keiserlikus Hiinas revolutsioon, millest lahvatanud vastasseisud sünnitasid Hiina vabariigi Taiwanil ja  Hiina rahvavabariigi ehk kommunistliku Hiina mandril.

Pidustusi varjutasid viimastel nädalatel üha tihedamaks muutunud Hiina rahvavabariigi sõjaväelennukite sissetungid Taiwani õhukaitse identifitseerimistsooni. 

"Mida rohkem saavutame, seda suurem on Hiina surve. Tahan rõhutada oma kodanikele, et meil ei ole privileegi lasta oma kaitse lõdvaks. Praegu on rahvusvaheline poliitika radikaalses muutuses, sealhulgas autokraatlike süsteemide kasv, mis on ärevamaks muutnud vabadust ja demokraatiat toetavad riigid ning Taiwan seisab demokraatia kaitse eesrindel," ütles Tsai Ing-wen.

Eesti välispoliitika instituudi teadur Frank Jüris leidis, et jõudemonstratsioon on seotud eelkõige siseriikliku vajadusega, sest majandusprobleemid on hakanud süvenema. 

"Hiinal ei ole kõige paremas seisus majanduslikus mõttes. COVID-kriis kestab edasi. Toimub ka kinnisvaramulli kas just lõhkemine, aga probleemid on selles sektoris. Kohalike omavalitsuse võlakoorem on suur. Üleüldises mõttes suur osa Hiina elanikkonnast kvalifitseerub arengumaaks, ligi 700 miljonit inimest, kelle tegelik haridustase ja majanduslik seis pole kõige parem. Maapiirkondades on asi nii drastiline, et kui COVID piirangud tulid ja keelati majapidamistest lahkumine, siis selle momendiga lõppes inimeste sissetulek. Ja lisaks kaubandussõda, vastasseis USA-ga," rääkis Jüris.

Laupäeval oma kompartei kaaslastega revolutsiooni algust tähistanud Xi Jinping ei korranud oma pöördumises kahe aasta tagust ähvardust Taiwan jõuga liita, öeldes siiski, et tegemist on siseriikliku küsimusega, mida välisriigid ei peaks üldsegi puutuma. 

"Meie riigi lõplik ühendamine peab toimuma ja saab toimuda," ütles Xi.

Miks siis mitte Taiwan ja kommunistlik Hiina ühendada? Miks ei võiks toimuda Taipei suveräänsuse allutamine Pekingile, mis seni on hoidnud üks riik-kaks süsteemi poliitikat. Hongkongist pärit Postimehe kolumnist Iverson Ng teab seda väga hästi.

Iverson usub, et Hiina valmistub sõjaks. Taiwani sõjaline juhtkond arvab, et hiljemalt nelja aasta pärast on Peking valmis jõuga ründama. Viimase 40 aasta pingeterohkeimas õhkkonnas kaalub Taiwani parlament üheksa miljardi dollari lisaraha eraldamist riigikaitsele järgmiseks viieks aastaks. Enamus rahast kulutatakse merevõimekuse kasvatamisele.

Frank Jüris ei usu, et konflikt suureks paisub, sest jõu näitamine käib diplomaatia juurde läbirääkimistel USAga.

"Taiwan saab tõsta enda ründamise hinda, tõestades maailmale oma olulisust. Seda on ta edukalt teinud, olles pooljuhtide tootmise peamine lüli, milles on tohutu tähtsus rohemajandust silmas pidades, autotööstuses kui ka sõjatööstust silmas pidades. See on kindlasti üks heidutusaspektidest. Teine on see, et mida aktiivsemalt Taiwan suhtleb sarnaselt mõtlevate riikidega, olgu need Euroopast või lähiümbrusest, siis see tõstab Hiina jaoks ründamise hinda. Hiina ei ole kindlasti huvitatud sõjalise konflikti korral, et langeb majanduslike sanktsioonide alla mitte ainult Jaapani ja USA turgude poolt, vaid see juhtub ka Euroopa Liidu puhul," rääkis Jüris.

Maailmas on praegu vaid 14 riiki, kes Taiwanit iseseisva riigina tunnustavad. Äsja käisid Taipeis Prantsuse senaatorid ja Austraalia ekspeaminister Tony Abbott. Canberra tundub praegu olevat ainus, kes Hiinale jõuliselt vastu astub. Energianäljas Hiina on taas otsinud viise, kuidas Austraalia kivisütt osta, kuigi keelas selle oma ettevõtteil paar aastat tagasi diplomaatilise tüli tõttu ära.

"Meie väljakutse on proovida tagada, et mõeldamatu püsiks ebatõenäoline ning võimalik ei muutuks tõenäoliseks," lausus Austraalia peaminister Tony Abbott.

Abbotti hinnangul ei saa USA ega Austraalia jääda pealtvaatajaks, kui Hiina peaks Taiwani alla neelama. Ka Jaapan on öelnud, et Jaapani kaitse algab Taiwani kaitsest.

USA president Joe Biden ei ole sel teemal sõna võtnud peale viite, et Washington järgib Taiwani kokkulepet. Välisministeerium tormas selgitama, et tegemist on Washingtoni pikaaegse poliitikaga, mille kohaselt Hiinana tunnustatakse Pekingit, nagu on seda tehtud pärast 1980-ndaid aastaid, kuid vastavalt Taiwani suhete seadusele määratletakse saareriigiga suhted tulevikus.

Nagu ütles Taiwani president Tsai Ing-wen – see, mis juhtub piirkonnas, määrab 21. sajandi kursi. Ehk et diktaatoritele-autokraatidele vastuhakkamine on midagi, millega enamus nõus on. Probleem on aga selles, kuidas Hiina mõjutusvahenditele vastu seista. Mitte miski ei sega Eestil, nii nagu on teinud Leedu ning juba ammu on teinud Läti, luua ametlik majandus- ja kultuurisuhete formaat Taiwaniga.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: