"UV faktor": eksperdid jäid presidendi otsevalimises eriarvamusele
Selle nädala saates "UV faktor" vaidlesid külalised presidendivalimiste üle.
Esmaspäeval presidendiameti Alar Karisele üle andnud Kersti Kaljulaid ütles saate esimeses osas antud intervjuus, et tema hinnangul teeks presidendivalimiste protsessi usaldusväärsemaks ja arusaadavamaks see, kui kindel aeg - vähemalt kuu aega - enne valimisi oleks teada kandidaadid, kelle vaadetega poliitikud ja avalikkus tutvuda saavad
Kaljulaid toetab praegust presidendivalimiste korda, kus presidenti saab valida parlament ning kui seal see ei õnnestu, siis valijameeste kogu. "Valijameeste kogu peaks saama teha otsuse, ükskõik kui vähe neist otsustab oma võimalust presidenti valida kasutada. Sest nagu 2016 juhtus, et oluline vähemus, kes ei teinud oma valikut, ei lasknud presidendiks saada kellelgi, kelle poolt olid hääletanud need, kes tões ja vaimus soovisid presidenti valida. See pole ka ju aus. Nii et valijameeste kogus võiks saada valituks see, kellel on kõige rohkem hääli kasti lastud häälte arvust," selgitas Kaljulaid.
"Kolmandaks, põhiseadus ütleb, et meie omavalitsused on iseseisvad oma otsustes ja olulised riigile, ehk tuleks taastada valijameeste kogus kohalike omavalitsuste esindatuse tase, mis haldusreformiga on kahanenud," lisas ta.
Otsevalimised võivad Kaljulaidi sõnul viia selleni, et president oma piiratud võimuga tekitab rahvas pettumust.
"Minu arvates on Eesti riigi põhiseadus loonud imelise institutsionaalse tasakaalu, mille põhialus on see, et üks inimene oma ühtede vaadetega ei saa teha sellele riigile ei head ega halba, vaid alati on vaja konsensust. Ja president kui ühest inimesest koosnev institutsioon mahutub sellesse süsteemi oma piiratud võimuga. Aga otsevalitud president nii piiratud võimuga tekitaks rahvahulkades tõenäoliselt pettumust, et ta ei saagi meie Eesti elu ilusaks võluda. Ja see kätkeks endas teatud riske," rääkis ta.
"Ma arvan, et nagu see on põhiseaduses sätestatud - kõigil on oma roll, kõigil institutsioonidel oma tasakaal ja presidendil on võimalik toetuda rahva usaldusele ja põhiseadusele -, siis minu arvates enam laiemat toetuspinda ei ole. Ma ei tundnud kordagi selle viie aasta jooksul, et sellest oleks jäänud väheks," lisas ta.
Siiski loodab Kaljulaid, et presidendivalimiste kord saab nüüd põhjalikumalt läbi arutatud, ükskõik, kas see viib otsevalimiseni või jätkub senine kord.
Eksperdid jäid eriarvamusele
Saate teises osas arutlesid presidendivalimiste korra muutmise üle avaliku halduse ekspert Külli Taro, teoloog Peeter Espak, kauaaegne riigikogu liige Jaak Allik ning vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks.
Jaak Alliku hinnangul on vaidlus presidendivalimiste korra üle pseudoprobleem. Tema sõnul tahab rahvas, et riigil oleks peremees, kellel on autoriteet ja kelle sõna maksab. See inimene peaks olema tema hinnangul peaminister. Allik selgitas, et peaministrit on näiteks lihtsam vajadusel asendada, ta allub parlamentaarsele kontrollile.
Presidendivalimine on tema hinnangul aga sõu. "Aga praeguse põhiseaduse alusel on see kolmekuune sõu, iga viie aasta tagant valitakse president. Mitte midagi ta muuta ei saa, mitte mingi peremees ta olla ei saa ja rahvas lihtsalt pettub veel rohkem," kommenteeris ta.
Allik märkis, et presidendil puudub muu võim peale tasakaalustava võimu erakondade vahel. "Selleks on vaja presidenti, kes omaks erakondade silmis autoriteeti. See, mille praegu põhiseaduse loojad on teinud, on absoluutselt õige ja täpne, et kaks kolmandikku parlamendi koosseisust ja valijameeste kogu absoluutne koosseis."
Peeter Espak Allikuga ei nõustunud ning presidendivalimiste teemat pseudoprobleemiks ei pea. Espak toetab otsevalimiste korraldamist ning tema sõnul soovib seda ka rahvas - Ühiskonnauuringute instituudi viimaste aastate arvamusküsitluste järgi soovib kolmveerand Eesti rahvast presidendi otsevalimist.
"Meie riigis peab olema mingi hoob, kus rahvas saab mingilgi moel valida omale kas või ühte ametimeest, kellel tekib võimalus olla teatud hetkel ka rahva hääl. Praegu seda pole," rääkis Espak, öeldes, et president pannakse praegu paika justkui mingi klubi poolt.
Allar Jõksi hinnangul peaks presidendivalimiste korra muutmise juures küsima, mida see teeb paremaks Eesti võimukvaliteedis. "See, et rahvas tahab, pole minu meelest argument, sest kui küsida rahvalt, kas te tahate, et maksud oleksid väiksemad, siis vastus oleks jah, kas tahate, et riigikogu liikmed ei tohiks olla ametis kauem kui üks periood, siis vastus on jah," arutles ta.
Jõks rääkis, et rahvale on põhiseadusega antud instrumendid, kuidas ennast teostada, kuid riigikogu pole andnud neile võimalust näiteks rahvahääletustel osaleda. "Võiks panna mõne seaduse rahvahääletusele. Kui riigikogu ei anna rahvale võimalust rohkem kaasa rääkida ja vastutasuks öeldakse, et me laseme teil ühe inimese valida, kellest midagi ei sõltu, siis see on silmakirjalik," ütles ta.
Külli Taro sõnul näitavad teadusuuringud, et otsevalimistel on rahva osalus väiksem.
"Tavaliselt kiputakse võrdsustama, et otsevalimised annavad rohkem demokraatiat. Tegelikult teadusuuringud, mida politoloogid on teinud, näitavad vastupidiseid tulemusi - kui me teeme rohkem otsevalimisi, siis inimesed osalevad valimistel vähem. Ja sellega on hädas kõik parlamentaarsed riigid, kes valivad presidenti otse," selgitas Taro.
Toimetaja: Merili Nael