2006. aastal sõlmitud lepingud linna ning kahe ettevõtte – Urmas Sõõrumaale kuuluva Vivatex Holding OÜ-ga ning toona Oliver Kruudale, nüüd Jaanus Otsale ning Olaf Hermanile kuuluva OÜ BCA Centeriga – vahel on linnale rahaliselt ebasoodsad ning eesmärk on saada lepingud soodsamaks või need lõpetada ja koolid tagasi osta, ütles ERR-ile Tallinna linnasekretär Priit Lello.

"Linnapea (Mihhail Kõlvart) on sellise ülesande andnud, pidada läbirääkimisi mõlema lepingupoolega, eesmärgiga  saada lepingud majanduslikult soodsamaks. Linnavalitsus on seisukohal, et lepingupoolte õiguste-kohustuste tasakaal ei ole päris paigas finantsilises vaates. Jah, tõepoolest, linn on omal ajal lepingud sõlminud, aga need võiksid olla linnale soodsamad," lausus Lello.

Pikalt kestnud läbirääkimised pole aga lahenduseni viinud ja Tallinnal ei pruugi muud võimalust jääda, kui lepingust end välja osta.

"Mõlemad lepingupartnerid on öelnud, et on valmis lepingutingimusi muutma. Keeruline koht on see, et me ei ole jõudnud kokkuleppele, mis see rahaline tasakaalu muutus võiks olla," ütles Lello, ja lisas, et ühe partneriga ollakse uutes printsiipides väga lähedal, teisega on keerulisem olukord.

Lello sõnul kaalub linn väga tõsiselt lepingutest väljaostmist. "Me ei pea läbirääkimisi läbirääkimiste pärast, vaid me päriselt soovime, et see vahekord muutuks. Kui läbirääkimiste tulemusel ei jõua me kokkuleppele, siis oleme väga selgelt öelnud mõlemale poolele, et sellisel juhul me väljume lepingutest. Me ostame koolid välja, väljaostuvõimalus on kirjas ka lepingutes ja siis soovime seda realiseerida," lausus linnasekretär.

Tallinna antud tähtaeg seisukohtade esitamiseks kukkus kümme päeva tagasi. Lello sõnul reageeris tähtajaks üks ettevõtetest, kuid tähtaja möödumine ei tähenda automaatselt, et linn asub lepinguid lõpetama.

"Üks lepingupool esitas meile oma ettepaneku 4. oktoobril, ja on öelnud ka, et soovib oma ettepanekut täpsustada novembri alguses ehk me otsustame paari kuu jooksul, mis edasi saab," lausus Lello.

Tagasiostmine sama kallis kui Peterburi tee remont

Eesti Ekspressi andmetel on Tallinn kahele ettevõttele maksnud 15 aasta jooksul ligi 100 miljonit eurot. Lello kinnitas ERR-ile, et suurusjärk on õige ning et see sisaldab hoonete rekonstrueerimist, üürimist ja korrashoidu.

Koolide tagasiostmine pole linna jaoks odav lõbu, Lello sõnul läheks see maksma hinnanguliselt 40 miljonit eurot. Võrdluseks: varem on pakutud, et sama palju kuluks kohutavas olukorras Peterburi tee täielikuks rekonstrueerimiseks. Tallinn on korduvalt öelnud, et sellist raha linnal endal pole ja soovinud, et riik remonti toetaks.

Lello nõustus, et tegu on suure summaga. "Kümne kooli väärtus on arvestatav summa. Silmas peab pidama, et tegu on rekonstrueeritud koolidega," ütles ta.

Kui linn otsustab koolid tagasi osta, siis 40 miljonit eurot on vaja kirjutada järgmise aasta eelarvesse. Lello sõnul selle nimel ka töötatakse.

"Kui kokkulepet ei saavutada, siis kavandatakse vahendid linnaeelarvesse. Linnal on olemas finantsvõimekus koolihoonete omandamiseks," lausus ta.

BCA Center omanik: eelistame lepingu lõpetamist

BCA Centeri üks omanik Jaanus Otsa ütles ERR-ile, et kõne alla võivad tulla nii lepingu muutmine kui tagasimüük, nende eelistus on pigem see, et Tallinn tasuks lõppjääkmaksumuse ning hoonestusõiguse leping lõpetatakse poolte kokkuleppel. 

"See aga eeldab, et maksumus oleks määratud objektiivselt, ekspertide poolt ning pooled jõuavad selles kokkuleppele," märkis ta.

Ekspertide kaasamise plaani kinnitas ka Lello.

Otsa sõnul on praegune olukord nende suhtes ebaõiglane. "Oleme oma kohustused täitnud, koolimajad on korda tehtud ja hoiame neid jätkuvalt korras, me peame täitma kohustusi ka panga ees, samas üritatakse luua ajakirjanduses hoonestajast negatiivset muljet, nagu Tallinna linna oleks teinud hoonestaja huvides endale kahjulikud lepingud," lausus ta.

"Parem siis juba tõepoolest sellised lepingud lõpetada, vastasel korral proovitakse iga kord valimiste eel seda teemat päevakorrale võtta, me ei ole sellisest negatiivsest tähelepanust huvitatud," lisas Otsa.

Kui Lello rääkis kuust-kahest, siis Otsa sõnul sõltub lahenduseni jõudmine sellest, mida Tallinn teha kavatseb. "Kui ollakse valmis välja ostma, siis läheb kindlasti rohkem kui kuu, et eksperte kaasates kokkuleppele jõuda hinnas. Kui kõne alla tulevad muud võimalused, siis peaks olema võimalik kiiremini kokku leppida," lausus Otsa.

Otsa sõnul jääb arusaamatuks, kuidas üks pool äkki tahab lepingut enda jaoks soodsamaks kaubelda.

"Praegused omanikud omandasid osaühingu siis, kui koolide lepingud olid juba sõlmitud. Me oleme kogu aeg arvestanud sellega, et neid tuleb kuni tähtaja lõpuni, 2036. aastani, täita. Seni on see nii ka toimunud. Võib mõista Tallinna soovi muuta lepinguid endale soodsamaks, kuid lepingu muutmine pelgalt selle tõttu, et üks pool leiab, et ta sooviks soodsamaid tingimusi, ei saa olla põhimõtteliselt õige. Oluline on õiguskindluse ja stabiilsuse põhimõte, lepingupooled peavad saama arvestada sellega, et lepingut täidetakse vastavalt lepingu tingimustele, pooled peavad hindama oma huve lepingu sõlmimisel, mitte nii, et hiljem mõeldakse ümber," rääkis Otsa.

Otsa sõnul ollakse vaatamata sellele valmis Tallinnaga lepingu muutmist arutama.

Vivatex Holding pole ERR-ile veel vastanud.

Koolide tagasiostmise plaan pole midagi uut – täpselt sama juttu räägiti linnavalitsuses ka neli aastat tagasi eelmiste kohalike valimiste eel. Toona oli linnapea praegune majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond).

Kümme kooli, millest jutt, on Karjamaa põhikool, Haabersti vene gümnaasium, Kadrioru saksa gümnaasium, Nõmme gümnaasium, Tallinna ühisgümnaasium (neid peab BCA Center), Pelgulinna gümnaasium, Tallinna 32. keskkool, Kristiine gümnaasium, Laagna gümnaasium ja Kalamaja põhikool (Vivatex Holding).