"Haiglate ülekoormamise vältimiseks ja plaanilise ravi lahti hoidmiseks on mulle tutvustatud erinevaid ettepanekuid. Näiteks ka selliseid, kus riik nõuaks vaktsineerimata inimestelt COVID-19 ravikulud tagasi või et vaktsineerimata inimesed liiguksid plaanilise ravijärjekorra lõppu. Rõhutan, et need näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks. Eesti ravisüsteem on solidaarne – igaühel on õigus saada ravi. Küll aga näitab olukorra tõsidust see, et sellised ideed üldse esile kerkivad. Iga COVID-19 haige inimese haiglakoht tuleb nende inimeste arvelt, kes on ammu oodanud näiteks mõnd vajalikku protseduuri," teatas Kallas sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et toetab ühiskonnaelu avatuks jäämist ja seda, et lapsed saaksid edasi koolis käia ning et ka majandus ja kultuurielu toimiks.

"Toetan, et politsei kontrolliks senisest tõhusamalt COVID-tõendite esitamise ja maskikandmise kohustusest kinnipidamist."

Vaktsineerimata ehk kõrge haiglasse sattumisse riskiga inimeste võimalusi tuleb Kallase sõnul ajutiselt täiendavalt piirata meelelahutuses ja vaba aja veetmisel.

Millest peaminister päev varem rääkis?

Kallas käis teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" välja mitmeid ettepanekuid, kuidas koroonaviiruse levikut piirata ja vaktsineerimist soodustada. Ta ütles sõnaselgelt, et "vaktsineerimata inimesed on ohuks ühiskonnale" ja et valitsus arutab, "et ikkagi teha täiendavaid piiranguid just selleks, et vaktsineerimata inimesed ei käiks ringi, ei jääks haigeks."

Kallas tõi raadiosaates ise välja, et valitsuses on arutuse all ka võimalus ravikulud vaktsineerimata inimestelt tagasi nõuda. 

"Ja üks oluline [asi], mis on muideks ka arutuse all. Ravikindlustuse seadus paragrahv 22 võimaldab haigekassal nõuda tagasi ravikulud, kui ei ole järgitud ravi. On see küsimus, et kui sul on vaktsiini võimaldatud ja sa seda ei kasuta, sul ei ole selle kohta vastunäidustusi ja sa jääd haigeks, siis kas on võimalik sinult tagasi nõuda need kulud, mis on sinu haigestumisega kaetud."

Peaminister täpsustas, et lapsi see ei puudutaks, aga see on üks ettepank, mis on olnud arutuse all. Samuti rääkis ta võimalusest vaktsineerimata inimeste ravijärjekorras tahapoole nihutada.

"Üks ettepanek on olnud see, et kui inimene tuleb haiglasse COVID-iga või erakorralise meditsiini vajadusega, siis arstid peavad neid aitama. Aga kui meil läheb olukord haiglates nii hulluks, et plaanilist ravi tuleb piirata, siis plaaniline ravi - see tähendab kokkulepitud kirurgilised operatsioonid, siis need inimesed, kes on vaktsineerimata liiguvad järjekorras tahapoole ja oma plaanilist ravi ei saa. Nende arvelt läheb järjekorra piiramine."

Kallas ei öelnud saates kordagi, et need ettepanekud on vaid teoreetilised ja et valitsus neid realistlikuks ei pea.

Ta lisas hoopis, et valitsuses on arutusel erinevad meetmed, et piirata vaktsineerimata inimeste [ringi] käimist. Saatejuhtide täpsustavale küsimusele, kuidas ja mida siis piiratakse, vastas Kallas: "Meil on praegu kohad, kus küsitakse COVID-tõendit ja kus on võimalik tulla ka testiga. Tegelikult neis kohtades kaoks ära võimalus testiga tulla ja jääks ainult see, et näitad, et oled vaktsineeritud. Või siis on meil ka kohad, kus COVID-tõendit ei küsita, aga on võimalik ka seda küsida. On arutelu all ka positiivne motiveerimine. Näiteks eelmisel neljapäeval otsustasime valitsuses hooldekodusid positiivselt motiveerida. Et kui on saavutatud üle 90-protsendiline vaktsineeritus hooldekodu töötajate hulgas, pluss klientide hulgas, siis nemad saavad preemiat selle eest."