Süsteemioperaatorid taotlesid desünkroniseerimiseks Euroopa Liidult raha
Eesti energiasüsteemi haldur Elering taotleb koos Läti, Leedu ja Poola süsteemihalduritega Euroopast raha energiasüsteemi Venemaa võrgust lahti ühendamiseks. Nelja riigi võrguhaldurid esitasid Euroopa Liidu järgmisesse eelarveperioodi rahastustaotluse 238 miljonile eurole.
Nelja riigi suurprojektist on Eesti osa viimaseks rahataotluseks kõige väiksem ehk 37 miljonit eurot.
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et Balti riikide elektrivõrkude lahtiühendamiseks Venemaast plaaniti algusest peale küsida raha kolmes etapis.
"Kui eelmised rahataotlused olid eelkõige liinide rekonstrueerimiseks, siis see läheb eelkõige just süsteemi juhtimise parendamiseks. Kui päris hulga tööd on varasemalt Vene süsteemihaldur teinud ära meie eest, just seda keerukamat tööd, et hoida sagedust 50 hertsi, siis nüüd tuleb hakata keerukamat tööd endal tegema ja selleks on vaja ka paremaid ja teistsuguseid tööriistu," ütles Veskimägi.
Kokkuvõttes ei too mahukad elektrivõrgu uuendustööd Eesti elektritarbijatele kaasa võrgutasu tõusu.
"Enamuse sellest projektist maksab kinni Euroopa Liit. Me saame kogu projekti maksumusest umbes 65 kuni 75 protsenti toetust. Jah, see ülejäänud väiksem osa tuleb meil maksta, aga kuna elektrisüsteemis on selline keeruline termin nagu ülekoormustulu, mis tähendab, et kui kahe hinnapiirkonna vahel on erinevus, siis sellest teenib kasu põhivõrk ja ülekoormustulu raha läheb samuti sellesse projekti," rääkis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
"Ma võin siin küll tarbijate rahustamiseks öelda, et õnneks on tarbija koormus väga-väga väike selles projektis," sõnas Ots.
Mõju jääb mõne protsendi juurde, sest uue elektrivõrgu kulud makstakse kinni 50-60 aasta jooksul, ütles Ots.
Projekti kogumaht Eestis on 300 miljonit eurot. Sellest suurem osa kulub Kirde-Eestis Lätti suunduvate ülekandeliinide uuendamiseks ja sageduse hoidmiseks vajalike kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks. Kõikide töödega on Elering graafikus.
"Ka see jutt, mis siin vahepeal justkui käis, et midagi oleks vaadatud ümber või järsku on see plaan sünkroniseerida Balti riigid mandri-Euroopa pandud seisma. Ei, see on vale. Tööd lähevad plaanipäraselt ja igal juhul hiljemalt 1. jaanuariks 2026 oleme me sünkroontöös mandri-Euroopa sagedusalaga," ütles Veskimägi.
Sünkroniseerimine maksab nelja riigi jaoks kokku 1,6 miljardit eurot.
Toimetaja: Barbara Oja