Kallas: vaktsineerimises tuleks leida poliitiline konsensus

{{1635165120000 | amCalendar}}
Foto: Erik Peinar/riigikogu kantselei

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles poliitilise avaldusega riigikogu ees esinedes, et koroonavastases vaktsineerimises tuleks leida samasugune poliitiline konsensus, nagu see on praegu erakondade seas julgeolekuküsimustes.

"Riigikogus valitseb üldiselt konsensus näiteks riigikaitse küsimustes: keegi meist ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmesust NATO-s ja kaitseinvesteeringuid. Ma väga palun, et leiaksime samasuguse konsensuse ka meditsiinisüsteemi toetamise küsimuses. Et keegi meist ei demoniseeriks, ründaks või ähvardaks Eesti inimeste tervise kaitsmisel viimast välja panevaid meditsiinitöötajaid," ütles Kallas.

Kallas rääkis, et kuigi vaktsineerimata on umbes üks kolmandik Eesti inimestest, siis sümptomaatilise Covidiga haiglates viibijatest moodustavad nad umbes kaks kolmandikku. Seetõttu on Kallase sõnul just vaktsineerimata inimeste liikumist vaja piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks, sest vastasel juhul kannatab kogu ühiskond. "Põhiseadus ütleb otsesõnu, et ükski õigus ei ole absoluutne. Põhiõigusi võib piirata, kui seda on vaja teiste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, ning just nii see hetkel on," lausus Kallas.

"Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse," sõnas Kallas.

Esmaspäevast kehtima hakanud piirangute kohta, näiteks maskikandmise kohustus, ütles Kallas, et need on vajalikud, sest koroonaviiruse delta tüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viirusetüved.

Esmaspäeval kehtima hakkavad meetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini.

Kallas märkis, et paradoksaalselt takistavad Eestis just "vabadusvõitlejad" kogu ühiskonda täieliku avatuse suunas liikumast.

Kallas ütles pärast poliitilise avalduse ettekandmist riigikogulaste küsimustele vastates, et valitsus teeb kõik selleks, et riiki ei peaks enam lukku panema.

EKRE fraktsiooni liige Riho Breivel ütles, et ka EKRE ei ole vaktsineerimise vastane, küll on aga EKRE-l probleem vaktsineerimisele survestamisega.

Samuti EKRE fraktsiooni kuuluv Uno Kaskpeit uuris peaministrilt, kas Eesti ei võiks kehtestada eriolukorda ja rangemaid piiranguid, nagu Lätis on. Kallase sõnul on Eesti valitsusel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi õigus võtta koroonakriisi otsuseid vastu ka ilma eriolukorda välja kuulutamata. Ta lisas, et valitsus püüab esmalt nakkuse levikut piirata leebemate meetmetega, kuid ei ole välistatud, et Eesti jõuab lõpuks punkti, kus tuleb kehtestada nii ranged piirangud nagu Lätis.

Reformierakonna liige Margit Sutrop soovis peaministrilt teada, mida teha selleks, et võtta inimestelt ära hirm koroonavaktsiinide kõrvalmõjude ees. Kallase hinnangul saab läheneda hirmudele teaduspõhiselt ning eelkõige peaksid perearstid oma patsientidele selgitama koroonaviiruse ja vaktsineerimisega seotud küsimusi. "Ma olen korduvalt öelnud, et perearstid saavad näidata, et peaksite rohkem kartma haigust kui vaktsiini. /.../ Polegi midagi muud, kui selgitada ja jõuda hirmude olemuseni," rääkis peaminister.

Isamaa fraktsiooni liikmed Priit Sibul ja Helir-Valdor Seeder ütlesid, et haiglates on koormus koroonapatsientide tõttu kasvanud. Nad tuletasid Kallasele meelde, et tema sõnul olevat tervise- ja tööminister Tanel Kiik valmis tagasi astuma, kui haiglates koormus kasvab. "Kui palju või mis peaks haiglates juhtuma, et juhtuks see, mida te lubanud olete?" küsis Sibul.

Kaja Kallas vastas, et ühegi ministri väljavahetamine ei aita kriisiga toime tulla või haiglate koormust otseselt vähendada. "Kas ministri lahkumine praegu seda olukorda lahendab? Mingi poliitilise pinge ta võtab kindlasti välja, aga kas see lahendab haiglate olukorda? Riigikogu liikmetel on alati võimalik samme astuda, kui nad leiavad, et minister pole oma ülesannetega toime tulnud," vastas Kallas Seedri sarnasele küsimusele.

EKRE fraktsiooni liige soovis teada, kas Eestis on mõeldud koroonaviiruse kohese ravi tõhustamiseks ivermektiini kasutamist. Kallase sõnul on Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona selgitanud, et seni olemasolev tõendusmaterjal ei tõenda ivermektiini kasu koroona raviks ning ka ivermektiini tootja Merck on soovitanud seda koroona korral mitte kasutada.

Saar: uute piirangute kehtestamisel on vaja kõigi erakondade üksmeelt

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar peab poliitilise konsensuse otsimist õigeks, kuid peaminister ei olnud tema hinnangul konkreetne. Üksmeelt oleks vaja Saare sõnul ka järgmiste võimalike piirangute kehtestamisel.

"Mis on see, milles me oleme valmis kõikide poliitiliste jõudude vahel kokku leppima, et siis minna ühiselt välja nende mõtetega. Mitte vastanduda erinevatele poliitikatele, mida üks või teine välja pakub või valitsus rakendab," rääkis Saar "Aktuaalsele kaamerale".

Isamaa esimees Helir-Vador Seeder ütles, et piirangud peaksid olema paindlikumad ja arusaadavamad.

"Ma pigem ei ütleks, kas leevendada või rangemaks teha, vaid nad peavad olema loogilised ja mõistusepärased ja arusaadavad, siis inimesed on valmis neid täitma," sõnas ta.

Hommikul arutas koroonaviiruse olukorda ka riigikogu sotsiaalkomisjon oma videoistungil, milles osales peaminister Kaja Kallas.

EKRE aseesimees Mart Helme peab õigeks sammuks seda, et vaktsineerimisega tegelevad perearstid.

"Ma arvan, et eks me õpime kõik kogu aeg. Siin on tehtud mõned sammud õiges suunas, aga valitsusel tervikuna sellist laia mitmekülgset ja avarat vaadet asjale ei ole," ütles ta.

Mõni tund hiljem oli Mart Helme riigikogus sõna võttes valitsuse suhtes kriitilisem.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka (KE) ütles, et ühiskonnas on praegu kaks vastandlikku leeri.

"Kahjuks muidugi on ühiskonnas ka poliitilised jõud, kes kasutavad seda vastandlikku olukorda ära, et ise saada populaarsust juurde. Kõige tähtsam on see, et meil erakorraline meditsiin jätkuks ja plaaniline ravi. Ja koroonas olevate patsientide arv peaks ajas vähenema," rääkis Kotka.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael, Anne Raiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: