Suurem muutus idanaabrisse suhtumises toimus peale 2012. aastat, kui järjest hakkasid jahenema Venemaa ja lääneriikide suhted. Kui aastal 2012 suhtus 63 protsenti vastanutest Venemaasse soosivalt, siis tänaseks on nõnda vastanute osakaal langenud lausa 30 protsendi võrra.

Kokku 34 protsenti vastanutest oli seda meelt, et Venemaasse pole vaja negatiivselt suhtuda, kuigi Venemaal on omad probleemid. Samas oli 45 protsenti vastanutest vastupidisel arvamusel.

Soome ettevõtlusagentuur EVA märkis, et suhtumine Venemaasse hakkas muutuma soomlaste seas pärast seda, kui Vladimir Putin alustas aastal 2012 oma kolmandat ametiaega ning Venemaa annekteeris kaks aastat hiljem Krimmi. Soomlaste meelsuse muutus negatiivse suunas liikus käsikäes Venemaa ja lääneriikide suhete halvenemisega.

Viimase kümmekonna aasta meelsuse muutumist saab EVA hinnangul peale Krimmi invasiooni seletada veel Venemaa sõjategevusega Ukrainas ja Süürias ning viimati opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mõrvakatsega.

EVA märkis, et samas on liiga vara väita, et soomlaste mõistev suhtumine Venemaasse ongi muutunud püsivalt tõrjuvaks. Näiteks aastal 2018 tuli küsitlusest välja, et soomlaste hinnang Venemaale on muutunud positiivsemaks. Põhjusena tõi EVA välja samal aastal Venemaal toimunud jalgpalli MM finaalturniiri ning Helsingis toimunud Venemaa ja USA presidendi tippkohtumise.

Uuringust selgus ka, et mida noorem oli vastaja, seda negatiivsemalt Venemaasse suhtuti. Kõige soodsamalt suhtusid Venemaasse üle 65-aastased (60 protsenti). Teiseks oli selget arvamuste erinevust näha eri haridustasemega inimeste seas. Mida kõrgema haridusega soomlane, seda vähem leidus neid, kes suhtusid Venemaasse positiivselt.

Piirkonniti suhtuti Venemaasse kõige soosivamalt Ida-Soomes, kõige negatiivsemalt Uusimaa maakonnas, kus asub ka pealinn Helsingi.

EVA küsitles ligikaudu 2000 inimest tänavu märtsis-aprillis.