Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul jätkavad Tallinna linna munitsipaalkoolid ka vähemalt järgmisel nädalal distantsõppel.

Ta pidas tõenäoliseks, et distantsõpet pikendatakse veelgi: "Olukord kahe nädala jooksul kahjuks halveneb."

Kõlvart lisas, et juba nädala lõpus saab näha 3000 nakatunuga päevi ja sellest tulenevalt jõuti vestluses koolijuhtidega otsusele, et praeguses situatsioonis on mõistlik jätkata distantsõppel. Ühtlasi kinnitas Kõlvart, et viimane sõna jääb alati koolijuhtidele, mitte linnavalitsusele.

"Juba praegu näeme, et kollete arv kasvab hoolimata sellest, et vahepeal oli koolivaheaeg ja koolid on osaliselt distantsõppel," sõnas ta.

"Eelmisel nädalal Tallinna koolides oli 48 kollet. Täna vaatamata sellele, et oli kehtestatud osaline distantsõpe ja vahepeal oli vaheaeg, kollete arv on juba 53," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul ei ole praegu enam õige küsida õpilastel, et miks nemad peavad kannatama, kui haiglasse satuvad vaktsineerimata inimesed ja eakad, kes seal ka surevad.

"Kui me lähtume sellest, et meil on tsiviliseeritud ühiskond, siis me ei saa öelda, et seal haiglates keegi sureb, miks meie peame kannatama," sõnas ta.

"Võime üksteist süüdistada ja sildistada, aga see olukorda eriti ei päästa. See on raske ja valus otsus meie jaoks, keegi ei soovi saata lapsi distantsõppele."

Kõlvart kinnitas, et Tallinna linn ei saada kõiki õpilasi distantsõppele, vaid ootavad seda otsust riigilt. Küll aga võtavad nad ka edaspidi vastu otsuseid saata koole osaliselt distantsõppele, et vältida iga hinna eest üldist distantsõpet.

"Ma ütlen ausalt, et praeguses olukorras see tõenäosus ei ole kuigi suur, aga see annab šansi," sõnas Kõlvart.

Kõlvarti sõnul oli teisipäeva seisuga Tallinna koolides nakatunud ligi 900 õpilast ja 170 õpetajat.

Kõlvarti rääkis, et nende õpetajate kaitse, kes on vaktsineeritud pool aastat tagasi AstraZeneca vaktsiiniga, on nüüdseks nullilähedane: "Me peame tegelema sellega, et õpetajad saaksid tõhustusdoosi." Seejuures peab ta ülioluliseks, et kõik õpetajad ja õpilased saaksid vaktsineeritud. Kõlvarti sõnul on poolteist tuhat õpetajat seni tõhustusdoosi saanud.

Lisaks tõi Kõlvart välja, et septembri algusest saadik on nii õpetajad kui ka koolidirektorid töötanud liiga suure koormusega, sest terviseamet ei ole oma ülesannetega hakkama saanud.

"Nemad pidid kaardistama lähikontaktseid, saatma isolatsiooni, tegelema kolletega koolides ja seda olukorras, kus neil ei ole ka praegu õigust saada delikaatseid isikuandmeid," kirjeldas ta olukorda Tallinna koolides. "Just see koormus, mis täiendavalt on tekkinud juba septembris, kui hakkab kasvama nakatunute arv, teeb õppeprotsessi võimatuks."

Kõlvarti sõnul on klassisisese hübriidõppe puhul koormus nii õpetajatele kui ka direktoritele hoomamatu: "Millegipärast selle peale keegi ei ole mõelnud, aga see on reaalsus, millega igapäevaselt koolid puutuvad kokku."

Kõlvart viitas, et ehkki Prantsuse lütseum ja reaalkool on otsustanud jätkata kogu kooliga kontaktõpet, siis linn nendega võitlema ei asu: "Ütlesin välja, et minu meelest see ei ole õige, aga otsus on tehtud."

Kõlvart kinnitas, et vaatamata sellele, et õiguslikult otsustavad distantsõppele mineku koolid ise, siis Tallinna linnavalitsus võtab vastutuse nende otsuste eest.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula tõdes, et kohalikke omavalitsusi ei kaasatud sellesse, kuidas koolides viia läbi testimisi.

Küll aga uuriti esmaspäeval, kuidas testimine koolides läks. Pajula sõnul ei jõudnud testid kohale kuude kooli, kahel koolil puudus üldse informatsioon testimise kohta ning vaid kümnes koolis viidi testimine esmaspäeval läbi.

Tagasisidest selgus, et koolid saavad tegelikult küll testimisega hakkama, aga sellega kaasneb palju küsimusi. Pajula tõi välja koolidelt saadud tagasisidet, miks esmaspäeval testimiseni ei jõutud.

Esmalt ei olnud õpetajad saanud ettevalmistust, kuidas testimist läbi viia. Teiseks ei saadud nädalavahetuse jooksul lapsevanematelt kinnitusi, kas nad on testimisega nõus. Kolmandaks toodi välja õiguslikke probleeme.

"Kui 20 õpilast teevad testi ja kahel on positiivne tulemus, ei saa enam rääkida delikaatsetest isikuandmetest," sõnas Pajula. "Nüüd järsku terve klass peab teadma, kes on nakatunud, kuigi kaks kuud ei antud terviseametist mingit infot selle kohta."

Pajula sõnul tõid koolijuhid välja, et testimist võiks korraldada hoopis hommikuti kodudes, kus seda teevad lapsevanemad. Sellega pidid meelsamini nõus olema ka need lapsevanemad, kes oma last muidu koolis testida ei luba.

Kersna: distantsõppele tuleks suunata madala vaktsineeritusega kooli õpilased

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul tuleks lapsed ajutiselt distantsõppele suunata koolides, kus on haigus sees ja vaktsineeritus madal.

"Tallinnas konkreetselt on 21 sellist kooli, kus on rohkem kui 60 protsenti õpilastest vaktsineeritud, ja kümme kooli, kus on rohkem kui 70 protsenti õpilastest vaktsineeritud. Kui nendes koolides ei ole viiruse koldeid, siis ma ei näe põhjust, miks peaks need koolid olema ennetava meetmena distantsõppe," põhjendas minister "Aktuaalsele kaamerale".

Kersna lisas, et julgustab selliste koolide juhte uurimaterviseametist, kas neil on distantsõppele minek põhjendatud või mitte.

"70 protsenti kolletest on just koolid üle Eesti - see pole ainult Tallinna statistika, see on üleriigiline statistika - ja numbrid näitavad, et just need vanuserühmad, kus meil on õpilased ehk siis 10-14 on kõige problemaatilisem vanuserühm. Peaaegu iga neljas laps on nakatunud tänaseks," rääkis Kõlvart.

Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor Oliver Jakobson ütles, et tema pole osalise distantsõppe pikendamise vastu, kuigi koolis on nakatunuid vähe.

"Me võisime ikkagi iga nädal ühe käe sõrmedel need (nakatunud) kokku lugeda, aga teisalt on ka see aspekt, et meie vaktsineeritute hulk 12-aastaste ja vanemate hulgas on ikkagi alla 50 protsendi. See räägib üsna sama juttu, et ikkagi oleme üsna kurstiku äärel," ütles ta.

Kuristiku gümnaasiumis on vaktsineeritud üle 90 protsendi kooli töötajatest.