NATO idatiiva välisministrid arutasid Tallinnas alliansi tulevikku
NATO peamine funktsioon peab olema oma liikmesriikide territooriumi kaitsmine, samuti peab organisatsioon suuremat tähelepanu pöörama uutele julgeolekuohtudele, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonnas toimuvale ja eriti Hiinale, leidsid Tallinna kogunenud Bukarest 9 rühma riikide välisministrid.
Kommenteerides NATO-Venemaa halbu suhteid leidsid välisministrid, et initsiatiiv suhete parandamiseks peab tulema Venemaalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
NATO uut strateegilist kontseptsiooni arutanud välisministrid leidsid, et kontseptsioonis peab senisest enam kajastuma ka hübriidsõja oht. Bukarest 9 rühm tekkiski NATO Ida-Euroopa liikmete hulgas pärast seda, kui Venemaa 2014.l aastal Ukrainalt Krimmi annekteeris ning mahitas separatistide tegevust nõndanimetatud rahvavabariikides Ukraina idaaladel.
Venemaa-NATO viimase diplomaatilise kriisi valguses, kus Venemaa sulges NATO esindused riigis ja kutsus ära ka oma diplomaadid kaitseorganisatsiooni juurest, leiavad välisministrid, et dialoog Venemaaga peab jätkuma, kuid pall on praegu väga selgelt Venemaa väljakupoolel.
"Dialoogi pidamiseks on vaja avatust mõlemalt poolelt ja me oleme äsja kuulnud, et Venemaal seda teha erilist huvi ei ole," ütles Läti välisminister Edgars Rinkevics.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis lisas, et tema arvates on Venemaal suurem vajadus kõnelusteks ja koostööks, kui ta praegu arvab, sest mõned ohud
on ühised nii Venemaale, kui ka Läänele.
NATO kaitsepoliitika ja -planeerimise asepeasekretäri Patrick Turneri sõnul olid suhted Venemaaga halvad ammu enne äsjast kriisi ning otsest dialoogi pole Venemaa ja NATO vahel olnud juba 18 kuud.
Õnneks on dialoogi jätkamiseks muid vahendeid, näiteks on NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtunud Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.
"Venemaa missiooni sulgemine NATO juures ja NATO esinduste sulgemine Moskvas ei tähenda, et dialoog on nüüd läbi. Meil on sellest kahju, kuid oleme siiski avatud dialoogiks," ütles Patrick Turner.
Turner rõhutab, et NATO jääb kindlaks oma seisukohale, mille kohaselt on Venemaa olnud põhjendamatult agressiivne oma naabrite, näiteks Ukraina ja Gruusia suhtes. Selle seisukohaga ei taheta Venemaad provotseerida, vaid jäädakse truuks tõele, tegelikkuse adekvaatsele kirjeldamisele.
Kohtumisel osales ka USA abivälisminister Euroopa küsimustes Karen Donfried. Kaks nädalat tagasi ametisse nimetatud Donfried ütles, et ta sai väga hea ülevaate, kuidas Venemaasse, Ukrainasse ja Gruusiasse suhtutakse.
"See oli suurepärane võimalus kuulda üheksalt riigilt nende nägemust NATO idatiiva julgeolekumuredest. Nendelt riikidelt on nii palju õppida, kuid geograafia on mitmeski mõttes saatuslik. Arvan, et oli väga kasulik kuulda ministritelt
nende kogemusi Venemaa kohta. Kuulda nende kinnitavat toetust NATO
avatud uste poliitikale ja sellele, kuidas NATO saaks süvendada koostööd Ukraina ja Gruusiaga - need olid minu jaoks tänaste kõneluste kõrghetked," sõnas Donfried.
Toimetaja: Aleksander Krjukov