Tartu linnapea, Reformierakonna Tartu piirkonna juhi Urmas Klaasi sõnul on leppes peatähtis Tartu linna ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine, et Tartu oleks atraktiivne linn, kuhu luua uusi töö- ja elukohti.

"Pöörame suurt tähelepanu Tartu kui Eesti hariduskeskuse koolide ja lasteaedade hariduse kvaliteedile ning koolihoonete renoveerimisele. Valmistume selleks, et Tartu oleks 2024. aastal kõige nähtavama ning põnevama programmiga kultuuripealinn ning rajame südalinna kultuurikeskuse," sõnas Klaas. 

Südalinna kultuurikeskus keskparki tuleb, ent esialgsest plaanist väiksemas mahus.

"Universaalse kontserdisaali vajaduses ma seal tõsiselt kahtlen ja seal oli veel muid avalikke funktsioone, mis kunstimuuseumi otseselt ei puuduta, enne rohkem planeeritud. Nüüd on neid seal vähem. Nii et maht väheneb ja selle võrra jääb ka parki rohkem alles," selgitas Isamaa liige, volikogu esimehe kandidaat Tõnis Lukas.

Isamaa erakonna Tartu piirkonna juht Kaspar Kokk ütles, et Isamaa jaoks on oluline, et koalitsioonipartnerid on valmis üheskoos suurendama Tartu tähtsust Eesti keskusena. "Peame tähtsaks viia kõik lasteaiad ja põhikoolid üle eestikeelsele õppele," lausus Kokk. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna juhi Heljo Pikhofi sõnul saavutati kindlus kahel olulisel teemal: "Lasteaiateenus järgneva nelja aasta jooksul vanema jaoks ei kalline, ehkki investeerime õpetajate töötasudesse ja hoonetesse. Teiseks jõudsime üksmeelele rattateede ehitamise tempo, jõega seotud südalinna ja lisavajadusega inimestele kohandatud linnaruumi teemadel," rääkis Pikhof. 

Linnaruumi küsimustest said võimuleppesse Isamaa ettepanekul ka Supilinna jõetrammi jaoks võimaluste otsimine, samuti hakkab linn läbi viima Kivisilla taastamise võimalikkuse analüüsi.

Koalitsioonileppe järgi kannab Reformierakond linnapea, kahe abilinnapea ja volikogu aseesimehe vastutust, Isamaa Erakond volikogu esimehe ja abilinnapea vastutust, Sotsiaaldemokraatlik Erakond kahe abilinnapea vastutust.

Pikhof ütles, et sotsid oleks soovinud volikogu esimehe kohta. "Aga leppisime kokku nii ja oleme täna väga rahul sellega, et saime planeeringud ja ruumiloome ja teiselt poolt kultuur ja haridus. Meil on inimesed keda sinna panna ja oleme sellega väga rahul," lisas ta.

Enim vaidlusi tekitas eestikeelne haridus

Osapoolte sõnul võttis läbirääkimistel kõige kauem aega eestikeelsele õppele ülemineku teema. Kokkuleppe järgi viiakse Tartu koolid üle eestikeelsele õppele järgneva nelja aasta jooksul.

"Vaidlusi tekitas, kuidas seda korraldada, milline on see aeg ja kuidas üleminekut toetada," sõnas Klaas.

"Puškini ja Annelinna gümnaasiumi direktorid ütlesid, et seda on võimalik teha ka nelja aastaga. Meie nägime, et võib-olla kulub selleks kuus kuni kaheksa aastat. Aga loomulikult arvestame siin lapsevanemaid, teadlasi. Ja erivajadusega lapsi on seal 50 protsenti, ka nendega peame rehkendama. Aga suuna sinna me võtame, et järk-järgult üle minna," rääkis Pikhof.