Tartus on praegu võimalik õppida vene keeles kahes koolis. Kuigi osades klassides on eestikeelse õppe osakaal juba 75 protsendini tõusnud, siis mitmes jääb see veel 40 või 50 protsendi juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nelja aasta pärast peaks olema eestikeelse õppe maht kasvanud aga kõigil peale hariduslike erivajadustega laste vähemalt 60 protsendini. Milline saab täpsemalt keelte osakaal õppes olema, tuleb volikogu esimehe kandidaadi Tõnis Lukase sõnul koolidega läbi arutada. Eesmärk on aga pakkuda vene keeles vaid keelt ja kultuuri puudutavaid aineid.

"Kui õppida oma keelt, kirjandust, kultuuri süvendatult, siis nendega seotud ainete osakaal on näiteks 25 protsenti ja eestikeelsete ainete osakaal siis 75 protsenti - see on üks variant. Praeguse seaduse järgi loetakse õppekeeleks ka seda, kus on 60 protsenti näiteks eesti keeles, aga ma arvan, et Tartu kohta oleks see 60 protsenti natukene vähe ambitsioonikas," rääkis Lukas.

"See tähendab, et terve kool on keelekümbluskool ehk ei ole enam võimalik valida, kas sa õpid tavaklassis või keelekümblusklassis. Ja ma arvan, et see on natukene probleem, kui valikut ei ole inimestel, siis autonoomia on rikutud," selgitas ta.

Kuigi lapsevanemad on aina enam oma lapsi keelekümblusklassi pannud, siis praegune Tartu linna plaan on Puškini kooli hoolekogu esinaise Irina Panova sõnul lapsevanemate jaoks ootamatu ja probleeme tekitav. Kardetakse nii vene keele oskuse vähenemise kui ka laste hakkamasaamise pärast.

"Lapsevanemad on vastu eestikeelsele õppele ja mina olen selles täiesti kindel. Praegu Facebookis oli ka juba suur arutlus sellest ja kõik on šokis. /.../ Keelevahetus, see toob lihtsalt veel suuremad probleemid, see ei motiveeri õppima. Mina ei näe põhjust sellega kuskile kiirustada ja tankiga lapsevanemate arvamuse vastu sõita," rääkis Panova.

Koolijuhtide sõnul saadakse tõenäoliselt nelja aastaga 60 protsendi eesti keele osakaal saavutatud. Suurema osakaalu saavutamine võib tuua kaasa personaliga seotud probleeme.

"Õpetajal kasvada selliseks õpetajaks, kes tunnetab täpselt teisekeelse lapse vajadusi, võtab natuke aega. /.../ Tänased konkursid ei too liiga palju soovijaid kohale. Me peame valmis olema ka psühholoogilisteks raskusteks, logopeediliste probleemide esilekerkimiseks," loetles Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser.

Lukase sõnul ei tohiks spetsialistide leidmine Tartus üle jõu käia. Kui palju spetsialiste Tartusse juurde vaja on, selgub tegevuskava loomisel.