Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles, et koalitsiooni plaan eestikeelsele õppele üle minna jääb segaseks: "Kui eesmärk eestikeelsele õppele üleminekul oleks see, et ka eesti lapsed nendes koolides hakkaksid käima, siis ma saaksin sellest aru. Siis minnakse selle ühtse kooli suunas, et kõik koolid muudetakse ühesuguseks ja siis ei peaks lapsevanemal olema seda, et see on vene kool ja sinna ma oma last ei pane."

Kallase sõnul oli Annelinna Gümnaasiumil, mis on tema sõnul üsna edukas keelekümbluskool, mõte ühtse eesti kooli välja ehitamiseks. Plaani kohaselt pakkunuks kool asjast huvitatud eesti lapsevanematele vene keele süvaõppega kooli. "See oleks variant kahepoolses keelekümbluses, et seal on eesti lapsed ja vene lapsed koos. Vene lapsed õpivad eesti keel keelekümbluses ja eesti lastele pakutakse süvendatud vene keele õppega kooli," rääkis ta.  

Kallas lisas, et leppes midagi valesti kirjas ei ole, aga samu asju võiks teha jõudsamalt ja konkreetsemalt. 

"Kindlasti ma muudaksid kliimakavas täna olevat ambitsiooni saada kliimaneutraalseks linnaks aastaks 2040. See tuleks tuua kõvasti ette poole – kümne aasta võrra. See oleks koalitsioonileppe üks kokkulepe. Sealt lähtudes lepiksime kokku, mis oleks konkreetsed tegevused, mis see tähendab Tartu linnale. Kaasa arvatud see, et rohekiirendi, mis koalitsioonileppes on kirjas, vajaks kaks korda suuremat rahalist investeeringut," rääkis Kallas.

EKRE Tartu ringkonna esimees Silver Kuusik heitis uuele võimuliidule ette, et kuna venekeelset kogukonda ei ole piisavalt kaasatud, võib muidu kiiduväärt eestikeelse õppe plaani takistada kogukonna pahameel. Kõike seda aitaks Kuusiku sõnul paranda osalusdemokraatia väärtustamine.

"Tahame, et linna põhimäärusesse tekiks punkt, mis võimaldaks teatava protsendi kodanike poolehoiu puhul läbi viia eelnõusid, mis on linnaelus vajalikud," märkis Kuusik.

Ka Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Jaan Toots kiitis leppe põhimõtteid, aga küsis samas ka, miks vanu lubadusi pole siiani täide viidud. Näitena tõi Toots rattateed: "Tallinnas kritiseeritakse, et nad on punast värvi, aga vähemalt linnas on rattateed ära tehtud. Ükskõik on need nüüd ereroosad, on need punased, on nad Saksamaal rohelised, aga nad on värvitud. Mingil moel lahendatakse küsimus autoteede arvelt mitte kõnniteede arvelt. Tõukerattad on meil probleemiks ka juba Tartus. Kihutavad kõnniteede peal ja see ei ole vastuvõetav ei noorematele ei vanematele."

Tartus sõlmisid koalitsioonileppe Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa.