Olukorras, kus nii kaugküttefirmad, gaasitootjad kui ka elektriettevõtted on teatanud hinnatõusudest, võivad paljud inimesed avastada end olukorras, kus sissetulekud ei kata enam eluasemekulusid ning toimetulek halveneb veelgi. See võib Tallinnas kaasa tuua arvestatava sotsiaalse kriisi. Abilinnapea Betina Beškina ei oska täpselt hinnata, kui ulatuslikuks see kujuneda võib, ent mingid indikatsioonid on linn aluseks võtnud. See tähendab eeskätt täiendavat koormust linna sotsiaalabisüsteemile.

"Meil ei ole teada suurusjärku, kui palju uusi inimesi hinnatõus toimetulekuskeemi toob, kuid neid kindlasti lisandub. Need on üksikud inimesed, pered, pensionärid ja töövõime kaoga inimesed, kelle sissetulek on madal või kes on töötud ja kes seni on n-ö toetusele kvalifitseerumise ja mitte kvalifitseerumise piirimail laveerinud. Kui lähtuda riigi hinnangust, et toetust vajavad kõik suhtelisse vaesusesse jäävad pered, siis nende hulk on Tallinnas hinnanguliselt 15 400," ütles Beškina.

Hätta sattunud peaksid esmalt pöörduma oma linnaosavalitsuse sotsiaalosakonda. Peamisteks abimeetmeteks on toimetulekutoetus ja sissetulekust sõltuv toetus.

"Inimesed, kes hätta satuvad, peaksid uurima oma rahvastikuregistrijärgse omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast, kas neil on võimalust abi saada. Hätta sattunud inimesel võib olla võimalus saada riiklikku toimetulekutoetust või linna makstavat sissetulekust sõltuvat toetust. Toimetulekupiir, mille alusel riiklikku toimetulekutoetust makstakse, ei ole juba praegu tegelikult toimetulekuks piisav ja oleme Tallinna poolt teinud ettepaneku nii sotsiaalministeeriumile kui ka riigikogu sotsiaalkomisjonile selle suurendamiseks," ütles Beškina.

Toimetulekutoetus koosneb toimetulekupiirist ja eluasemekulude kompenseerimisest vastavalt kehtestatud eluasemekulude piirmääradele ja normidele. Toetust makstakse inimesele või perele, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Tänavu on selleks piirmääraks 150 eurot pere esimese või ainsa liikme kohta ning 120 iga järgmise täisealise pereliikme ja 180 lapse kohta.

"Analüüsime praegu eluasemekulude piirmäärasid, mida toimetulekutoetuse raames arvesse võetakse, et need ka tegelikult vajadustele vastaksid. Meie eesmärk on tagada, et need vastaksid inimeste tegelikele põhjendatud kulutustele. Näiteks toimetulekutoetust on Tallinna elanikele 2021. aasta üheksa kuu jooksul makstud 11 730 taotluse alusel 2 132 perele summas 3,5 miljonit eurot," ütles Beškina.

Tallinn maksab täiendavat, sissetulekust sõltuvat toetust, mida saab inimene või pere, kelle netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast (584 eurot) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80 protsenti kehtivast palga alammäärast (467,20 eurot).

"Sissetulekust sõltuvaid toetusi on võimalik saada väga erinevatel juhtudel: toimetuleku tagamiseks, tervise säilitamiseks, taastamiseks ja abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite puhul. See toetus ei ole otseselt mõeldud elektrihinna tõusu kompenseerimiseks, kuid kui selle tõttu jääb perel vähem raha kätte ja tekib probleem näiteks ravimite vms ostmisega, saab inimesi siiski aidata. Käesoleva aasta üheksa kuu seisuga maksti sissetulekust sõltuvat toetust 5 509 perele kokku 655 846 euro ulatuses," ütles Beškina.