Õismäe tikkimisringis hobiga tegelev pensionär Juta saab üsna väikeste küttekulude üle rõõmustada tänu sellele, et aastaid tagasi sai maja suure vaevaga soojustatud.

"No praegu esimesed kuud alles tulevad, 30-40 eurot praegu alles, eks ta tõuseb talvel. Kui ma möödunud aasta arvestasin, läbi talve oli 50-60 eurot küttearve," rääkis Juta.

Ringikaaslane, 74-aastane Lea teab oma arvete põhjal täpselt, kui palju on hinnad muutunud. Suurt muret ta siiski ei tunne, sest riik lubas hinnatõusu kompenseerida. "Möödunud aasta oktoobri algul maksin 60 eurot, aga see kuu oktoobri algul, tähendab septembri eest ma maksin 120 eurot," ütles Lea.

Energia ja elu kallinemise kompenseerimiseks on valitsus otsustanud eraldada 37 miljonit eurot. Kuigi täna ei ole kohalikel omavalitsustel veel regulatsiooni toetuse jagamiseks, saavad nad kasutada kahte olemasolevat võimalust.

"Meil on praegu kaks meedet, mida me niikaua saame kasutada. On toimetulekutoetus, mis on riiklik toetus, ja teine on linnatoetus - sissetulekust sõltuv toetus. Selle toimetulekutoetusega on nii, et selle aasta üheksa kuuga on seda saanud üle 2000 pere. Sellest uuest meetmest rääkides meie hinnangul, sellele võiks loota üle 15 000 inimese Tallinnas," rääkis Tallinna abilinnapea Betina Beškina.

Juba novembrikuu arvetel näevad inimesed ja ettevõtted, et elektri võrgutasu on poole võrra langetatud, mis on üks riigi toetusmeetmetest.

Muud kompensatsioonivõimalused töötatakse täpsemalt välja detsembriks, kui elamuid on vaja lisaks gaasiga kütta. Hüvitise arvutamisel lähtutakse sellest, et netopalk või -pension jääb alla 673 euro.

"Näiteks kui peaks olema gaasiarve siiamaani 50 eurot, nüüd on ta septembris tõusnud 100 eurole, siis sellest tõusust – 50 eurost – 40 eurot ehk 80 protsenti kompenseeritakse ja seda juba septembrikuust alates," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Ühtlasi töötab valitsus välja universaalset hinnakalkulaatorit, mille abil saab iga leibkond ise oma sissetulekust lähtudes vaadata, kui palju on võimalik toetust saada ning seejärel juba omavalitsuse poole pöörduda.

Kohtla-Järvel valmistab hinnatõus muret üksi elavatele pensionäridele

Kohtla-Järvel põlevkivitööstuse kõrvaltootena kaugkütteteenust pakkuv VKG on kinnitanud, et alanud kütteperioodil ei ole neil plaanis hinda tõsta.

Üheksat korteriühistut juhtivale Valentina Kurganovale valmistas samas muret, kuidas saavad hakkama need elanikud, kes on omal ajal valinud korteri individuaalse lahendusena elektri- või gaasikütte.

"Need on tavaliselt kõige kaitsetumasse elanike gruppi kuuluvad inimesed, pensionärid ja sageli üksi elavad vanad naised. Nad on šokis ja neil on hirm, sest nad ei tea, kuidas nad oma pensionist suudavad arveid maksta," rääkis korteriühistu esimees Valentina Kurganova.

Kuigi kaugküttest loobujatel on võimalik sellega ka uuesti liituda, siis seitset korteriühistut juhtiv Raissa Vares ei usu, et seda võimalust kasutama hakatakse.

"Kuna inimesed on teinud suure investeeringu, siis nemad ei ole sellega nõus, sest see ju ei tule ilma rahata. Nad maksavad ühispindade soojuse eest ja kütavad oma korterit," ütles Vares.

Ootamatu hinnatõusu kätte sattunud individuaalkütjate käitumine võib hakata mõjutama kortermajade heakorda.

"Nad on seni hoidnud toas 19-20 soojakraadi, aga nüüd hakkab see olema väiksem. Pannakse selga soe pesu ja hakatakse kokku hoidma. See põhjustab aga tubade ebapiisavat kütmist, millega kaasneb hallitus, mis omakorda hävitab maju," selgitas Kurganova.

Kohtlajärvelased suhtusid hindade tõusu erinevalt. "Ka Nõukogude Liidus hindu tõsteti ja praegu hindu ka tõstetakse. Me, vanurid-pensionärid, oleme kõigega harjunud," rääkis kohalik Aleksandr.

Kohtla-Järvel elava Nadežda sõnul oleks tore, kui linn saaks arvetega aidata, kuid ilmselt peab igaüks siiski oma arvete tasumise eest ise hoolt kandma. "Ja võlgu ei taha ju jääda. Me oleme ju nõukogude põlvkonnast, me oleme harjunud elama võlgadeta," ütles ta.

Eesti suuruselt viiendas linnas Kohtla-Järvel elab viies linnaosas kokku üle 32 000 inimese.