"Meil on koole, kus olukord on halb ja enamasti on ka need koolid distantsõppele läinud. Aga me oleme ka näinud, et koolivaheaeg mõjus hästi. Osas koolides oldi pärast seda ka nädal aega distantsõppel, ka see aitas nakatumise ahelaid katkestada. Kui nüüd koolid hakkavad regulaarselt testima, siis ei teki koolikoldeid, sest viirusekandjad jäävad varakult koju. Ma loodan, et nii me ei jõua olukorrani, kus peame kõiki koole ühetaoliselt kohtlema," rääkis Kersna.

Minister lisas, et põhjendamatu on saata distantsõppele koole, kus vaktsineeritud on üle 70 protsendi õpilastest. Selliseid koole on Eestis praegu 44. 

"Miks me peaks neid distantsile saatma? Piirangud peavad olema põhjendatud ja peavad aitama vähendada haiglakoormust. Ja aitab päriselt see, mida kõrgem on riskirühmade vaktsineeritus," sõnas Kersna.

Ta ütles, et osas Eesti piirkondades on viiruse olukord olnud halb ja seetõttu on pidanud seal konkreetsed koolid distantsõppele saatma.

"Mitte ainult viirusega pole seal olukord olnud halb, vaid ka vaktsineeritusega. Näiteks Ida-Viru koolides oli palju koldeid, sest seal oli haigust palju ja samas vaktsineerituid vähe. Delta tüvi saab paraku iga vaktsineerimata inimese kätte. Meil oli üks kool, kus oli lausa 91 nakatunut," sõnas minister.

Kersna lisas, et hoiab pöialt, et võimalikult paljud õpilased saaksid olla kontaktõppel.

"Koolis testimine annab turvatunde. Nii lapsevanematele kui eriti õpetajatele. Me avastame nii viiruse kandjaid, kes ise ei tea, et neis on sees aktiivne viirus. Testid on olnud ka kvaliteetsed, sest kõik kiirtestidega avastatud nakatumised on saanud kinnitust ka hilisema PCR-testiga."

Kui palju on koolides testimisega kokku nakatunuid ja koldeid avastatud, selle kohta peaks saama ministeerium täpsema ülevaate reede õhtuks.

"Kui vaadata testimise esimest päeva, siis me helistasime läbi 56 koolijuhti ja juba nende põhjal saime 54 positiivset kiirtesti tulemust. Eestis on 521 üldhariduskooli. Kui igas koolis avastati üks, hoidsime palju halba ära," sõnas Kersna.