Venemaa viib taas vägesid Ukraina piiridele lähemale. Sellele on viidanud monitooringukeskused USA-s ja Euroopas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aprillis koondas Venemaa vägesid Ukraina piiride lähedusse, et muu hulgas testida ametisse astunud USA presidenti Joe Bidenit. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu arvab, et nüüd võib Venemaa valmistuda suuremaks operatsiooniks Ukraina vastu, sest see, mis õnnestus Krimmis, jäi Donbassis vinduma. Odava gaasi pakkumine või tuumajaamade ehitamine Ukraina puhul ei toimi.

"See vinduv sõjategevus seal kontrolljoonel ei vii Venemaad mitte kuhugi. Ja me ei tohi kunagi unustada Putini ehk siis kollektiivse Putini eesmärki - see on kogu Ukraina allutamine. Ma jõuan järeldusele, et Putini jaoks on ainult üks lahendus lõpuks Ukraina jaoks ja see ongi sõjaline lahendus," ütles Stoicescu.

USA-s Virginias asuva uuringukeskuse Ukraina päritolu analüütik Michael Kofman viitab, et praegune vägede koondamine ei näi õppusena. Pärast Venemaa-Valgevene Zapadi ühisõppust jäid Ukraina piiride lähedale juhtimiskeskused, varustus ja kuni 90 000 sõdurit.

"Pärast plaaniliste operatiiv- ja sõjaliste harjutuste lõppu jäid 41. armee osad Venemaa Euroopa ossa, sealhulgas Jelnja lähedale Smolenski oblastis umbes
260 kilomeetri kaugusele Ukraina piirist," rääkis Ukraina kaitseministeeriumi esindaja Leonid Matjuhhin.

"Venemaa ilmselt ootab kannatlikult soodsat momenti, mis võib tekkida rahvusvaheliselt - näiteks USA-Hiina konflikt või midagi säärast -, selleks, et hakata tegutsema," ütles Stoicescu.

Millal võiks aga olla soodus hetk? Nord Stream 2 näitas, et lääs tuli Venemaale vastu. Samas on läbisaamine seni kulgenud tõusude ja mõõnadega.

"Aeg ei tööta Venemaa ja Putini kasuks. Ja see võibki teha neid närviliseks, sest nad ju ei liigu oma eesmärgile lähemale," ütles Stoicescu.

USA on Ukraina sõdureid juba aastaid välja õpetanud ja varustanud tankitõrjerelvadega. Ukraina on Türgilt hankinud ja kasutanud droone. Venemaa varustab lahkulööjaid Donbassis relvadega.