Eksperdid Glasgow lubadustes kliimasoojenemise pidurdamisele mõju ei näe
Maailma riigid püüavad Šotimaal kliimasoojenemise pidurdamiseks lubadusi anda ja kokkuleppeid sõlmida. Mõned uudised on Glasgow'st ka tulnud, aga aktivistide ja ekspertide hinnangul on seda kõike selgelt liiga vähe, et meie planeedi kliima soojenemine jääks pidama 1,5 kraaadi peal, vahendas "Välisilm".
"Kaks nädalat tavapärast asjaajamist ja blaa-blaa-blaad," – sellise hinnangu andis maailma tuntuim kliimaaktivist Greta Thunberg ja tema tuules paljud protestijad ÜRO kliimamuutuste konverentsile Glasgow's. See ei tähenda, et konverentsiruumi mure kohale ei oleks jõudnud.
"Aitab põletamisest, puurimisest ja üha sügavamale kaevamisest. Me kaevame endale hauda," ütles ÜRO peasekretär Antonio Guterres oma kõnes.
Ja mõned uudised on viimane nädal ka toonud.
"Tänane otsus, millega 100 riiki, kus asub 85 protsenti metsadest, peatavad metsade raadamise 2030. aastaks, on hea näide ambitsioonist, mida me vajame. USA on selle algatuse uhke algataja ja toetaja," ütles USA president Joe Biden.
Kokku lepiti ka metaaniheitmete kärpimises. Need on olulised sammud, aga et need on kõlanud kliimakonverentsi põhisõnumitena, näib see varjavat seda, et kõige olulisemas ehk fossiilsete kütuste kasutamises revolutsiooni näha ei ole. Tõsi, ka siin on siiski edasi liigutud. Raha leidmine investeeringuteks fossiilkütuse projektidesse muutub üha keerukamaks.
Söe lõpp on nägemisulatuses, rõõmustas konverentsi president.
"24 riiki, sealhulgas Kanada, USA ja Taani koos avalike finantsinstitutsioonidega allkirjastasid Suurbritannia algatatud ühisavalduse loobuda söeenergeetika rahvusvahelisest toetamisest aastaks 2022. Selle asemel seatakse prioriteediks üleminek puhtale energiale," sõnas ÜRO kliimakonverentsi president Alok Sharma.
"Ma arvan, et üks oluline päikesekiir oli 20 valitsuse teadaanne, et nad ei rahasta enam fossiilkütuste projekte välismaal. Teiste seas otsustasid nii USA, Kanada, Itaalia ja Suurbritannia. See on väga selge signaal, et fossiilkütuste investeeringutel ei ole enam tulevikku. Samuti arvan ma, et järjekordne nael söetööstuse kirstu oli Ukraina ja Vietnami otsus söekasutusest aegsasti väljuda. Need asjad näitavad suunda, see kõik peaks olema küll kiirem, aga ma arvan, et söetööstusel ei ole olnud hea nädal," ütles Greenpeace´i juht Jennifer Morgan.
Samas ei ühinenud söest väljumise leppega oma kodus suurimad saastajad nagu Hiina, USA, Austraalia ja India. Suurima heitmekoguse õhkupaiskaja Hiina ei olnud riigipea tasemel kliimakonverentsil ka esindatud.
Selleks, et rohepöördele aitaks lõpuks kaasa turg, soovitakse sisse seada globaalne süsinikuheitmete maksustamise süsteem. See ei ole kerge ülesanne, aga õrn lootus selleks on olemas.
"Me ei saavuta edu ainult valitsustega, meil on vaja muuta oma elamise ja töötamise viisi. Selleks tahan ma teha selge ettepaneku luua CO2 heitmete maksustamise süsteem. Euroopa Liidus on juba selline süsteem, see seatakse sisse ka Hiinas ja see tuleks välja arendada ülemaailmselt. Nii saame me oma tööstuse ja majanduse leidma tehnoloogiliselt parima ja kõige tõhusama meetodi kliimaneutraalsuseni jõudmiseks," rääkis Saksamaa liidukantsler Angela Merkel konverentsil.
Selles, et, kliimasoojenemise pidurdamine ei ole lihtne ülesanne, puuduvad illusioonid ka aktivistidel.
"Selleks, et püsida Pariisi kliimaleppe sihist allpool ja nõnda vähendada riske pöördumatuks ahelreaktsiooniks, mida inimene enam ei kontrolli, on vaja koheseid drastilisi heitmete kärpeid, mida maailm ei ole kunagi näinud. Ja kuna meil ei ole tehnoloogilisi lahendusi, mis üksinda probleemi lahendusele isegi lähedale jõuaks, siis tähendab see seda, et me peame oma ühiskonda põhjalikult muutma. Selle kriisi adresseerimisel on meie liidrid korduvalt läbi kukkunud," ütles Greta Thunberg oma kõnes.
Pariisi kliimaleppega võtsid maailma riigid endale eesmärgiks hoida kliimasoojenemine alla kahe kraadi võrreldes tööstuseelse ajaga, soovitatavalt aga isegi alla 1,5 kraadi. Praegu liigume me 2,7 kraadi kursil. Vaikse ookeani Tuvalu välisminister saatis Glasgow'sse pöördumise jalgupidi merest, näidates nii oma kodumaa väljavaateid.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Välisilm"