Piiri väljaehitamine on veninud mitme valitsuse all

Foto: Reelika Riimand/PPA

Valgevene rünnak Euroopa riikide piiridele on pannud Eesti taas kiiruga oma piiri tugevdama. Sel nädalavahetusel vedasid reservväelased Eesti idapiirile lõiketraati, piirirajatiste väljaehitamisega on mitu valitsust tegelenud juba aastaid, kuid valmis ei ole see siiani saanud.

"Aktuaalne kaamera" käis kaasas patrulliga Piusa kordoni Luhamaa teenistuses. Piusa kordoni piirivalvur Andres Kongo sõnul läbitakse 133-kilomeetrist piiri vastavalt vajadusele, enamasti kord päevas täies mõõdus, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Varem oli selle ala peal ainult võsa ja mets. Ja meie patrullitee siis läks vahelduva eduga jõe äärt pidi ja siis jälle kaugemalt ja meie patrulliteeks oli selline paari meetri laiune sisselõigatud rada, mida sai ATV-ga läbida," kirjeldas Kongo.

Kongo sõnul oleneb piiri füüsiline vastupidavus survest. "Aga ta on kindlasti meie jaoks tunduvalt lihtsam valvata ja kaitsta, sest aed on meil ikkagi viivitusaia nimega ja lõpuni ei pea ükski aed vastu, aga aed annabki meile selle aja, mis meil on hädasti vaja reageerimiseks," sõnas ta.

Kontrolljoone esimesel 20 kilomeetril on olemas juurdepääsuteed ja viivitusaed ning ka patrullimaja.

"Siin saavad patrullid puhata. Kui on halb ilm, saab vajadusel vahetada riideid, saab igasuguste seadmete akusid laadida ja sealt on väga hea ka vaatlust teha," rääkis Kongo.

Kontrolljoon asub väga märjal alal, kust kuivalt läbi tulla on Kongo sõnul peaaegu võimatu. "Kui enne pidi siin kõrval sumpama, siis praegu sõidame näiteks ATV-ga siin peal. Päris mugav," kirjeldas Kongo.

Miikse külla ei ole veel piiri väljaehitamine jõudnud. Kohas, kus pole tõkkeaeda ega juurdepääsuteid, on piiri valvata suhteliselt keeruline. "Nagu näha on, siis siin ei taksita piiriületamist mitte midagi. Kui see piiriületamine toimub üksikult või väiksemate gruppidega, siis on veel võimalik sellega hakkama saada, aga sellistes mastaapides, nagu me näeme naabrite juures, oleksime selle koha peal küll hädas," rääkis Kongo.

Selleks, et piiri turvalisemaks muuta, pannakse sinna kaitseväe abiga ajutine tõkkeaed.

Tiirhanna külas on üks neist kohtadest, kuhu selline aed tulebki. "Need on kohad, mis on ohuhinnangus kõige tõenäolisemad, kus võivad sellised juhtumid aset leida," kirjeldas Kongo paiku, kuhu aiad rajatakse. "Seda ei ole lihtne hoo pealt ületada, ta annab meile aega reageerimiseks ja ta annab meile ka sõnumi, et me teeme midagi," sõnas ta.

Piiriehitusega on läinud plaanitust oluliselt kauem aega

Kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimine Venemaa vastuluure poolt 2014. aastal Eesti kagupiiril tõi avalikkuse ette pildid piirilt. Laia avalikkuseni jõudis ehmatav arusaam, et meie piiril vaenuliku idanaabriga laiub sisuliselt võsa. Toonane Taavi Rõivase valitsuse siseminister, reformierakondlane Hanno Pevkur lubas korralikku idapiiri juba Eesti sajandaks sünnipäevaks.

"Ei õnnestunud lõpuni kõike seda teha, loomulikult valitsuse vahetus oli ka. Aga igal juhul see, et ehitada Eestile kõrgtehnoloogiline ja väga kvaliteetne piir, on alates 2014. aastast minu seatud eesmärk," rääkis Pevkur.

Kui piir oleks vastavalt plaanitule valminud, poleks praegu ajutisi tõkkeid rajada vaja. Tööga hakati pihta, kuid 2018. aastal selgus, et kõik läheb kaks ja pool korda kallimaks kui algul arvutatud ja võtab aega 2026. aastani.

Keskerakondlase Jüri Ratase esimene valitsus lubas siiski jätkata piiri väljaehitamist täies mahus 190 miljoni euro eest. Ratase teise valitsuse koalitsioonipartneriks tõusnud EKRE leidis aga, et nii-öelda "tulede ja viledega" piiri pole Eestile tarvis ja valitsus tõmbas eelarvest 57 miljonit eurot maha. Odavama lahendusega loobuti loomatõkkeaiast ja liivaribast ning patrulltee kavandati osalt vaid kergtehnikale.

"Tegelikult mina alustasin piiri väljaehitamist. Me võtsime maha kõik need hiiglama kallid lisandused, mis seal olid - drooniplatvormid ja iga saja meetri tagant kaamerad ja kõik need hanked ja kogu see lugu oleks veninud nii palju, et meil ei oleks praegu meetritki piiri välja ehitatud," rääkis toonane siseminister Mart Helme (EKRE). "Ja kui mina oleksin jätkanud ministrina, siis ma oleks kiirendanud ka kõiki neid projekteerimise hankimisperioode just sellesama mõttega, et võimalikult kiiresti see füüsiline tõke valmis ehitada," sõnas Helme.

Tõepoolest algas esimese piirilõigu ehitus Helme ametiajal 2020. aasta kevadel. Ja siis lubas valitsus järgmise kolme lõigu ehitushanke välja kuulutada lähikuudel. Tegelikult jõuti teise hankeni alles tänavu kevadel.

Kuna Valgevene ja Euroopa Liidu piiril on ärevad ajad, lubab praegune Keskerakonna siseminister Kristian Jaani piiri ennaktempos valmis ehitada.

"Mina usun küll ja pingutan selle nimel, et kogu piir saaks valmis varem, 2025. aastaks, vähemalt siis juba koos kogu seiretehnikaga," ütles Jaani.

"Kui me räägime sellest, mis ajaks võiks valmis saada nii-öelda taristu, ehk siis aed, siis ma arvan, et veel varem. Kui me räägime sellest kõige kriitilisemast osast, esimesest etapist, kus on kokku plaanis ehitada 63 kilomeetrit, siis seal on kogu selles ulatuses on juba ehitusleping vormistatud, tööd käivad," rääkis Jaani.

136-kilomeetrise piiritaristu väljaehitamise eest maksab riik ligi 100 miljonit eurot ja Euroopa Liit 23 miljonit eurot seiretehnika eest. Ambitsioonikaim piir jääbki rajamata.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: