"Praegu on siht seatud kuu lõpuks nende sanktsioonide kehtestamisele," ütles Liimets. Tema sõnul koordineeritakse uusi sanktsioone teiste samameelsete riikidega nagu näiteks USA, kes samuti uue kuu alguses oma sanktsioonid kehtestab.

Liimets meenutas, et Euroopa Liidu välisministrid saavutasid 15. novembril toimunud välisasjade nõukogus poliitilise kokkuleppe kehtestada Valgevene suhtes viies sanktsioonipakett ja samuti lepiti kokku ka paketi sisus.

"Praegu on paketi väljakuulutamine selle taga, et käib juriidiline vormistamine - Euroopa Liidu õigusüksused annavad sellele viimast lihvi, et tagada, et need sanktsioonid oleksid õiguslikult korrektsed," rääkis välisminister.

Liimetsa selgituse kohaselt tähendab see selliste juriidiliste argumentide leidmist, et kui sanktsioonide alla pandud isikud otsuse kohtusse peaksid andma, oleksid Euroopa Liidu põhjendused sedavõrd tugevad, et neid ei saaks kohtu abil tühistada.

Küsimusele kas sanktsioonide alla pannakse ka Valgevene lennukompanii Belavia või mõni muu lennuettevõte, mis Valgevene režiimiga koostööd teeb, näiteks Belaviale lennukeid liisib, vastas Liimets: "Praegu on kokku lepitud nii füüsilistes kui ka juriidilistes isikutes, nende seas on mitmeid ettevõtteid, kuid kes detailselt seal nimekirjas on, seda ei ole kahjuks võimalik enne öelda, kui see sanktsiooninimekiri on lõplikult viimistletud ja avalikustatud."

"Meie jaoks on kahtlemata olnud väga murettekitav, et väga mitmed institutsioonid ja ettevõtted on olnud seotud immigrantide toomisega Valgevenesse ja sealt edasi Euroopa Liidu välispiirile suunamisega. Meie vaates peaksid kindlasti ka need asutused, üksused, ettevõtted olema sanktsioneeritud, et see kahetsusväärne tegevus nende poolt lõppeks," lisas välisminister.

Liimetsa sõnul on Eesti vaates väga tähtis, et sanktsioonide kehtestamisega liigutakse edasi kiiresti ning ta lubas, et tõstatab selle küsimuse kindlasti ka teisipäeval toimuval kohtumisel Saksa välisministri Heiko Maasiga.

Euroopa Liit valmistab varasemalt juba mitmete sanktsioonide sihtmärgiks olnud Valgevenele uusi piiranguid kehtestama, kuna sealne režiim on toonud riiki tuhandeid Lähis-Ida migrante ja suunanud need Euroopa Liidu riikide Poola, Leedu ja Läti piirile, mida EL nimetab hübriidrünnakuks.