"Praeguseks hetkeks olen ma allkirjastanud otsustuskoosoleku protokolli, mille sisu on see, et me saadame Poolale appi ligi sada inimest," ütles kaitseminister Kalle Laanet reedel peetud pressikonverentsil.

Ta selgitas, et kui varasemalt on Poola öelnud, et vajab ainult poliitilist tuge, siis esmaspäeva õhtul saabus kaitseministeeriumisse Poola taotlus anda ka praktilist abi.

Laaneti sõnul koosneb Eesti abi Poolale pioneerirühmast, mille koosseisu hakkavad kuuluma nii tegevväelased kui ka vabatahtlikud reservväelased. Lisaks saadab Eesti Poolasse ka Combat Camera Teami, mis koosneb sama moodi tegevväelastest ja reservväelastest. Veel läheb missioonile sõjaväepolitsei rühm, kuhu kuuluvad tegevväelased ja ajateenijad. "Ja loomulikult abistame ka luurevõimekuse tõstmisega," lisas minister.

"Saadame Poolale abi ühise kaitsekoostöö alusel, mille raames abistame Poolat," ütles Laanet.

Laanet ütles, et praktiline abi on eelkõige tõend solidaarsusest Poolale.

"Kui Eesti, kes on väga lähedane partner kaitsekoostöös, tõmbab oma lipu masti ja näitab, et Eesti asub Poola piiril ja on valmis Euroopa Liidu välispiiri kaitsma, siis nagu Poola kaitseväe juhataja on öelnud, et Euroopa Liidu välispiiri kaitsmine algab Narva piirilt, nii ütleme ka meie, et Eesti kaitsmine algab täna Poola piirilt," rääkis minister.

Ettevalmistav üksus lähetatakse Poolasse juba nädalavahetusel, põhiüksused peaks kohale jõudma järgmisel nädalal, rääkis pressikonverentsil kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor Veiko-Vello Palm.

Tema sõnul kõik tegevväelased, kes Poolasse lähetatakse, seda praegu veel ei tea.

Laanet ei öelnud veel Poolasse missioonile saadetavate reservväelaste täpset arvu, kuid rõhutas, et see on "piisavalt suur, et saame selle ära markeerida".

"Meie jaoks pole kunagi eesmärk olnud saata ainult tegevväelasi või reserviste. Tahame näidata oma reservarmee tugevust ja seda saab näidata just reservväelasi kaasates," selgitas kindral Palm. Ta meenutas, et reservväelasi on osalenud ka varem välismissioonidel – näiteks Afganistanis on käinud reservväelastest kirurge, mujal ka reservistidest ajakirjanikke. Samuti on praegu Iraagis missioonil kaitseliidu üksus.

Palmi sõnul korraldatakse Poola missioon rätsepatööna, kus kõik selles osalejad ei pea kohal olema terve missiooni aja, vaid kohaloleku pikkust võib üksikute kaitseväelaste jaoks vajadusel ka lühendada nädalale või kahele. Poolasse saadetavaid reservväelasi tuleb peamisel neist, kes on praegu tulnud lisaõppekogunemisele.

Reservväelased saavad Poolasse minnes tasu vastavalt oma erialale kaitseväes - sõdurile 75 eurot päevas, allohvitserile 80 ja ohvitserile 100 eurot brutotasu.

Üks vabatahtlik reservväelane selgitas oma valmisolekut Poola minna - ajateenistus on värskelt selja taga, drill ja oskused veel sees. Otsus sündis spontaanselt.

"Rohkem ikkagi hetke-emotsiooni pealt. Kuna pioneeritegevus mulle meeldib, ajateenistusega jäin väga rahule, siis mõtlesin - miks mitte, oleks äge kogemus. /.../ Emaga rääkisin. Talle meeldis juba alguses, et ma siia tulin ajateenistusse. Kõik on nagu poolt - ema on rahul," rääkis pioneeripataljoni reservväelane lipnik Erko Lilletai.

Eesti saadab ka droone

Palmi sõnul on poolakad praeguseks teada andnud oma täpsed abisoovid, kuid see pole veel selge, millises piirilõigus eestlased tegutsema hakkavad. "Selleks saadamegi ettevalmistava meeskonna juba varem kohale," märkis ta.

Küsimusele, kas Eesti saadab Poolasse ka droone koos meeskonnaga, vastas Palm jaatavalt: "Jah, saadame ka seekord droone."

Tema kinnitusel jääb siiski ka Eestile endale piisavalt droone, ilma et meie oma kaitsevõime saaks kahjustada. "Meile jääb ka piisavalt droone. Me suudame praegu Poolat abistada ilma, et meie oma kaitsevõime sellest väheneb," rõhutas kindral.

"Meie sõjaaja sõjaväe suurus on 25 000 kaitseväelast. Sellega suudame ennast kaitsta ja ka naabreid abistada, kui vaja on," rääkis kindralmajor Palm.

Üksikasju poolakatega täpsustatakse, sealhulgas tulirelvade ja lahingmoona kaasavõtmine. "Sõjaväelasena öeldes see on loomulik, et kui sõjaväeüksus läheb kuhugi eemale, siis ta võtab kaasa oma relvad ja laskemoona," ütles Palm.

Ka kaitseminister Laanet kinnitas, et Eesti on valmis oma naabreid abistama ja ka abistab, kui vaja on. "Eeldame, et siis, kui meil abi vaja, tullakse ka meile appi," lisas ta.

Laanet meenutas ka seda, et Eesti oli esimene, kes läks Valgevene hübriidrünnaku alla jäänud Leedule appi. "Seda märgati ja tunnustatakse. Aga see on ka meie kaitseväe jaoks oluline," tõdes ta.

Laanet rääkis ka, et varasematel aegadel on Eestil korraga välismissioonidel olnud 300 Inimest. See tähendab, et pragu lisaks juba olemasolevatel missioonidel olevale 150 inimesele veel saja välismaale appi saatmine ei ole probleem. "Meil on ressurssi praegu piisavalt," kinnitas ta.

Küsimusele, milline on praegu riskianalüüs Poolas, vastas Laanet, et praeguse info kohaselt ei ole de-eskaleerumist näha ning Valgevene liigutab migrante ühest kohas teise, et tekitada segadust.

Valgevene režiim on korraldanud suvest saadik tuhandete Lähis-Ida, Aafrika ja Afganistani inimese riiki toomise, et suunata need üle oma läänepiiri Euroopa Liidu riikidesse. Valgevene naaberriigid Poola, Leedu ja Läti on aga keeldunud neid üle piiri lubamast, mistõttu migrandid püüavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu tungida ning neid abistavad ja samas sunnivad selleks Valgevene julgeolekujõud.

Viimastel nädalatel on Valgevene peamine keskendunud Poolale, mis on resoluutselt tagasi tõrjunud kõik migrantide katsed üle piiri tungida.