Kogemused rändekriisi keskmest: kaitseme Leedus nii Eesti kui EL-i piiri

Eesti piirivalvur Leedus missioonil
Eesti piirivalvur Leedus missioonil Autor/allikas: Kristjan Lukk

Eesti tõttas suvel appi rändesurve alla jäänud Leedule. Milliseid ülesandeid eestlased Leedus täidavad ja mis ajendab neid sinna minema, uuris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi veebiajakiri Peegel politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialistilt Kristjan Lukilt, kes osales missioonil FRONTEX-i koosseisus ning PPA kriminaaluurijalt Anna-Liisalt, kes kuulus ESTPOL5 kolmanda rotatsiooni meeskonda.

Sadu kilomeetreid okastraati, piiriäärsed telklaagrid ning ahastuses rahvamass, keda ühelt poolt surutakse piiri ületama ja kelle edasiliikumist teiselt suunalt takistatakse. Need on pildid, mis suve hakul jõudsid maailmani koos ärevate teadetega Leedust.

Valgevene piirilt ootamatult tõusnud rändevoo tõttu kuulutas Leedu valitsus juulikuu esimestel päevadel välja eriolukorra. Vaatamata tugevdatud valvele oli kuu teiseks pooleks massiliselt sisserännanute arv tõusnud juba 2453 inimeseni, mida oli ligi 33 korda rohkem kui aasta varem.

Eesti ei jäänud selles olukorras kõrvalseisjaks: Leedule saadeti nii telklaagri varustust, tehnikat kui ka piiri tugevdamiseks mõeldud okastraati. Kuid lisaks sellele saatis Eesti appi ka oma inimesed. Nii alustasid Leedu piirilinna Druskininkai ümbruses juulis tööd piirivalveüksuse ESTPOL5 meeskonnad ning tuge pakkusid ka oma ala eksperdid koostöös Euroopa piirivalveagentuuriga FRONTEX.

Liitlasriiki tunned hädas

Leedus piirivalvega seotud ülesandeid täitvad ESTPOL5 rotatsioonide meeskonnad koosnevad lisaks piirivalvuritele ka ametnikest, kes muidu töötavad näiteks hoopis uurija, patrull- või liikluspolitseinikuna.

PPA kriminaaluurija Anna-Liisa (perekonnanime Peegel ei avalda – toim.) oli samuti üks neist. "Minu igapäevane töö on missioonil tehtust täiesti erinev. Seega olid ülesanded nagu öö ja päev, kuid sain siiski tugineda varasematele kogemustele. Lisaks läbisime enne minekut vajalikud koolitused ja kohapeal saime olukorrast ülevaate," räägib Anna-Liisa ning lisab, et eriti tuli talle kasuks menetlusalane kokkupuude erinevat emakeelt rääkivate inimestega.

Igapäevaselt uurijana töötava Anna-Liisa jaoks olid piirivalvelised ülesanded huvitavaks väljakutseks. Autor/allikas: Erakogu

Kui Anna-Liisa oli missioonile minekuks valmistunud veidi üle kuu, siis Kristjan Lukk sai ettepaneku minekuks nädal enne väljasõitu. Missioonil kuulus ta FRONTEX-i koosseisu kommunikatsioonieksperdina. Ta asus tööle küll samas piirkonnas, kus teisedki eestlased, kuid erinevas meeskonnas. Lukk läbis sissejuhatavad koolitused ja alustas tööd koos neljateistkümne piirivalvuriga, kes olid pärit erinevatest Euroopa riikidest.

"Pidin väga palju juurde küsima, kuna ka nende jaoks oli see uus olukord, et kommunikatsiooniekspert on osa rotatsioonimeeskonnast. Olin küll ise ennast olukorraga kursis hoidnud, kuid ülesannete poolest õppisin kõik need ligi viis nädalat nii-öelda ujuma," jagab ta esmaseid kohapeal osaks saanud muljeid.

Otsuses väljakutse vastu võtta ja minna Leetu appi massilise rändevooga seotud probleeme lahendama, mängis lisaks tavapärasele töörutiini vaheldusele ning kogemuste ammutamisele suurt rolli ka geograafiline lähedus. Ning muidugi ka missioonitunne.

"Leedu on põhimõtteliselt meie külje all, seega, olles küll Leedu pinnal, kaitseme sisuliselt nii Eesti kui ka Euroopa Liidu piiri. Seega oli ikkagi suurem missioonitunne, mis pani otsust minekuks vastu võtma. Et kui panustan seal, siis panustan ühtlasi ka meie kõigi turvatundesse," ütleb Lukk.

Ka Anna-Liisa võttis väljakutse vastu eelkõige soovist aidata meie lähiriiki. "See oli tõesti puhtalt missioonitunne, et Leedu, kes on meile nii lähedal, vajab abi, ning me peame neile näitama, et oleme nende jaoks olemas. Nii on ka lootust, et kui meil peaks kunagi abi vaja minema, on ka nemad valmis meile appi tulema."

Missioonil käik ei ole klassikaline üheksast viieni tööpäev

Kuigi nii Anna-Liisal kui Lukil oli olemas ettekujutus, milline tegevus ja olustik missioonil olla võib, kujunes tegelik olukord siiski mõnevõrra teistsuguseks ja rinda tuli pista mitmete ootamatustega.

Kristjan Lukk osales missioonil oma ala eksperdina FRONTEX-i meediaosakonna alluvuses. Autor/allikas: Erakogu

"Kuna pea kogu maailma meedia kirjutas sel hetkel olukorrast Leedu-Valgevene piiril, oli mul ettekujutus, et minu peamiseks ülesandeks saab olema eri riikidest pärit ajakirjanikega tegelemine. Eriti arvestades seda, et minu otsene tööandja oli FRONTEX-i meediaosakond," räägib Lukk. Mõni päev pärast mehe kohalejõudmist võttis Leedu vastu otsuse, et illegaalseid piiriületajaid enam vastu ei võeta. See tähendas, et enam ei võimaldatud ka välisajakirjanike kaasamist piiri lähedal. Samasuguse otsuse tegi seejärel ka FRONTEX, kes ei lubanud ajakirjanikel enam piirivalvurite tööd kohapeal kajastada.

"Sellega minu ettekujutus kohapealsest tööst muutus 180 kraadi uude reaalsusesse. Pidin endale ise tööülesandeid otsima hakkama ja alustama täiesti nullist," nendib Lukk. Kokkuvõttes ta ühegi välisajakirjanikuga ei kohtunudki. Küll aitas ta Eesti ajakirjanikud ESTPOL5 meeskonnaga kokku viia.

Siiski ei jäänud tema päevad tühjaks, vaid ta hakkas läbi enda kanalite kajastama FRONTEX-ile piiril toimuvat. Selleks sõitis Kristjan piiriala mitu korda üht- ja teistpidi läbi, külastas kordoneid ning suhtles piirivalvuritega, kes olid tulnud missioonikohustust täitma. "Töö ei olnud kindlasti klassikaline üheksast viieni. Püüdsin piirivalvureid tabada vahetuste algul ehk kas varahommikul või juba täitsa õhtul. Väga palju oli erinevate kohtade vahel ringisõitmist ning sageli lõpetasin hilise tööpäeva juba uue päevanumbri sees."

Ka Anna-Liisale tõi missioonil olek uusi väljakutseid. Piiri valvamine, patrullimine piiriribal nii jalgsi kui ka sõidukitega ning vaatlused metsas, et märgata ja tõkestada illegaalseid piiriületusi. Seda kõike tegi ta vahetustes nii öösel kui päeval.

Lisaks oli missioonil osalejate ülesandeks kontrollida piiriäärsetel aladel liikuvaid sõidukeid ja inimesi. Vajadusel kaasati neid appi laagrisse uusi migrante vastu võtma, neile turvakontrolli tegema ja neil kaasas olnud asju läbi vaatama. "Oli ka selliseid vahetusi, kus saime infot võimalikest salakauba smugeldajatest ja siis asusime muidugi kohe tööle, et salakaubavedajad ja muud smugeldajad vahele võtta ning kinni pidada," tõdeb Anna-Liisa. Nende rotatsioon kaasati ka kadunud lapse otsingutele, mis õnneks lõppes hästi. Seega ülesanded, mida eestlased Leedus täidavad, on väga eriilmelised ning neid kaasatakse võimalikult palju.

"Leedukad olid väga õnnelikud, et me neile appi tulime. "Meie tulekuga tõusis võimekus katta piiril suurem ala inimestega. Lisaks ei olnud keegi neist saanud suvepuhkust välja võtta ja nad töötasid kuni meie tulekuni topeltkoormusega. Tänu sellele, et läksime appi, said nad lõpuks hakata oma puhkusi välja võtma," sõnab Anna-Liisa.

Nüüdseks on ESTPOL-i viie rotatsiooniga saanud Leedus kogemusi üle 60 politsei- ja piirivalveameti töötaja, neile lisaks mõned FRONTEX-i kaudu. Autor/allikas: Kristjan Lukk

Jätkuv kohalolek on vajalik kogemuste saamiseks

Kuigi praeguseks on Valgevenest tuleva rändevoo raskuskese kandunud Leedult Poolale, kuhu Eesti on samuti oma inimesed appi saatnud, on jätkuvalt oluline tagada Eesti esindatus ka Leedus. Seda nii liitlassuhete tugevdamiseks kui ka selleks, et meie ametnikud saaksid võimalikult palju praktilisi kogemusi, mida saaks vajadusel kodumaa kaitsmisel rakendada.

"Tõkestades ebaseaduslikku piiriületust juba seal, teeme ära suure ennetustöö ka oma siseturvalisuse kaitseks," nendib Anna-Liisa. Lukk jagab tema arvamust. "On väga hea, et meie inimesed saavad läbi esindatuse kogemust. Võime ju Eestis õppusi teha, kuid kui ei ole päriselt sellises olukorras olnud, siis ei tea, millised võivad olla kitsaskohad. Nii saame olla hästi valmistunud, kui meil endil peaks neid oskusi ja teadmisi vaja minema," märgib Lukk.

Kuigi praegune olukord on Eestis võrdlemisi rahulik, on julgustav, et vajadusel on meil reageerimiseks olemas praktiliste kogemustega ametnikud ja loodud head liitlassuhted. "Leedu tagasiside meile oli igati positiivne ja paljud ütlesid, et on valmis iga kell meile sarnases olukorras appi tulema," võtab Anna-Liisa missiooni olulisuse kokku.

Artikkel ilmus algselt Tartu Ülikooli tudengite veebiajakirjas Peegel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: