Paljud kardavad, et tuumaenergia elektrijaamad on ohtlikud, sest Ukrainas asuva Nõukogude Tšornobõli tuumajaama katastroof aastal 1986 ja 2011. aasta Jaapani Fukushima tuumajaama tsunami tagajärjel tekkinud õnnetus mõlguvad meeles.

Tuumaenergia hirmu alguseks võib õigustatult pidada Hiroshima ja Nagasaki hävitamist aatompommiga, kuigi ka need tõenäoliselt nõudsid vähem inimelusid, kui oleks kaotatud sõja jätkumisega.

Üleilmselt on senini olnud umbes sada sellist tuumajaama õnnetust, mis on nõudnud inimelu või tekitanud vähemalt 50 000 dollari eest kahjustusi. Autoõnnetuste tagajärjel sureb aga maailmas ainuüksi ühe aasta jooksul umbes 1,35 miljonit inimest, st 3700 surma iga päev, iga päev 36 korda rohkem kõikidest senistest tuumaõnnetuste arvust. Autoõnnetused tekitavad aasta jooksul ka kuskil 29 ja 50 miljoni vahel vigastusi. Iga-aastane auto õnnetustest tekitatud majanduslik kahju on keskeltläbi kolm protsenti riikide sisemajanduse kogutoodangust.

Fakt on muidugi see, et elu on üldse seotud riskidega. Autoga sõitmine, lennukiga lendamine, fossiilenergia tootmine, karusselliga sõitmine ja iga muu tehnoloogia kasutamine ning inimeste tegevus üldiselt on seotud ohtudega.

Hirmul on suured silmad

Hirm ohtudest sõltub vähem tõelise ohu suurusest, kui sellest, mida inimesed ohtlikuks peavad. Tehnoloogia ja tegevused, mis on tuttavad, tavalised ja nähtavad, tekitavad vähem hirmu kui need, mis on ebatavalised, arusaamatud või nähtamatud, nagu näiteks kiirgused.

Inimesed kardavad rohkem lendamist kui autosõitu, kuigi lennutransport, arvestades läbi sõidetud kilomeetritega, on umbes 19 korda ohutum. Surma saamine on tõenäolisem isegi jalgrattasõidu, trepil komistamise või mesilase nõelamise tagajärjel kui lennukiga reisimisel.

Kui inimestele selgitada, et praegu on 30 riigis kokku 400 tuumaenergiajaama ja peale nende veel 200 väiksemat tuumaenergia mootorit rohkem kui 160 laeval, mis kõik ohutult töötavad, siis peaksid nad saama pikapeale tuumaenergia hirmust üle. USA merevägi kasutab 95 tuumamootorit, 71 nendest on allveelaevadel, 11 lennukikandjatel ja lisaks nendele on neli treeningu ja uuringute jaoks kasutatavat.

USA on 95 tuumaelektrijaamaga maailma esirinnas, aga Prantsusmaa on maailma esirinnas tuumaenergiaga elektri vajaduste täitmisel. 56 tuumaenergia jaamaga toodab Prantsusmaa 70,6 protsenti oma energia vajadustest. Soome oma neljaga toodab 34,7 protsenti ja veel üks on valmimas. Ka Eesti saab Soomest Estlinki kaudu tuumaenergiaga toodetud elektrit.

Elektrienergia allikad ja nende ohud

Kui on vaja teha otsuseid tuumaenergia jaamade ehitamiseks, pole eriti kasulik võrrelda tuumaenergiaohtu autode või muude ohtudega. Olulised on võrdlused alternatiivsete energiaallikate vahel. Alternatiivsed allikad on vee-energia, fossiilkütustega toodetu ning tuule ja päikese energia.

Kaks tunnustatud teadlast, professorid Anil Markandya ja Paul Wilkinson tegid põhjaliku uuringu tervisekahjustustest, mida tekitab mitmesuguste meetoditega elektri tootmine. Professor Markandya on endine EAERE (European Association of Environmental & Resource Economists) president ja professor Wilkinson on Kuningliku Arstide Kolleegiumi (Fellow of the Royal College of Physicians) liige. Nad avaldasid uuringu tulemused 2007. aastal ajakirjas Lancet.

Nad leidsid, et tervisele kõige kahjulikumad on need elektrijaamad, mis reostavad õhku, vähem kahjulikud on maagaasiga töötavad ja kõige vähem kahjulikud on tuumaenergiajaamad. Sama kehtib pikaajalisi tervise kahjustusi tekitavate kasvuhoonegaaside õhu paiskamise kohta.

Põlevkivi

Eestis on põlevkivi kaevandatud kütteks juba rohkem kui sada aastat ja palju aastaid ka elektrienergia tootmiseks. Põlevkivi on kahjuks väga vilets energiaallikas. Petrooleumis on 50 protsenti rohkem energiat kui kõige paremas kivisöes ja kaks korda rohkem kui tammepuidus.

Eesti ja USA Utah ja Colorado osariigi tohutult suurte põlevkivilademete energiatihedus on umbes sama kui küpsetatud kartulil. Seal, kus on võimalik naftat või maagaasi välja pumbata, pole mõtet põlevkiviga jännata. Eestis on see paraku vajalik olnud. Looduse reostamises ja tervise kahjustamises on põlevkivi kahjuks esirinnas.

Eesti elektrijaamade korstnatest väljuvad suitsupilved on paljude aastate jooksul kahjustanud paljude inimeste kopse ja lühendanud nende eluiga. Tallinna elektrijaama suits on sellele lisaks kahjustanud ka Paksu Margaretat ja teisi Tallinna paekivist torne ja müüre. Aeg on põlevkivi kaevandused kas sulgeda või kasutada põlevkivi kemikaalide toomiseks.

Taastuvad energiaallikad

Vee-, tuule- ja päikeseenergia näivad pealiskaudsel vaatlusel olevat ohutud ja keskkonnasõbralikud. Aga need kõige paremate alternatiivide hulka ei kuulu. Hüdroenergia ei saa kindlasti Eesti vajadusi rahuldada. Kuigi Eestis on palju jõgesid ja ojasid, ei ole need eriti veerohked. Eesti on ka võrdlemisi tasane, vee langemist on harva rohkem kui kuus meetrit. Pealegi võivad mõned kosed talvel kinni külmuda. Kõige paremate arvestuste alusel pole Eestis võimalik toota rohkem kui 30 megavatti hüdroelektrit.

Päikeseenergia laialdaseks kasutamiseks on Eesti vales laiuskraadis. Eestis soovivad sõbrad üksteisele: "Päikest!" Californias, Floridas, Saudi Araabias ja teistes riikides, mis asuvad ekvaatorile lähemal, soovivad inimesed päikesevarju ja õhukonditsioneere. Pealegi pole päikeseenergia ka päikeserikastes riikides nii efektiivne, keskkonnasõbralik ja odav nagu on arenev tuumaenergia.

Päike paistab ainult päeval ja päikeseenergia salvestamine öiseks ja pilvise ilmaga kasutuseks on kulukas. Mitmed uuringud on tuvastanud, et päikesepaneelide valmistamine toodab umbes 300 korda rohkem jäätmeid kui sama efektiivne tuumaenergia. Aegunud päikesepaneelidest on raske keskkonda reostamata lahti saada.

Tuuleenergia kasutamine Eestis hakkab tuult tiibadesse saama. 2019. aasta alguses oli Eesti tuuleenergia elektrijaamade võimsus 310 megavatti ja palju rohkem tuuleturbiinide ehitamise projekte on käigus. Kolme suurema planeeritud projekti võimsus oleks kokku 1490 megavatti. Tuul aga teatavasti alati ei puhu ja tuulevaikuse kompenseerimiseks on vaja kas võimsaid ja kulukaid akusid või alternatiivseid energiaallikaid.

Vaade tuuleturbiinidele pole paraku nii esteetiline kui vaade haljale aasale või mererannale. Kui need asuvad liiga lähedal, on nende müra ebameeldiv. Eriti ebameeldivad on tuuleturbiinid lindudele, kes tuulikute labadesse sattudes hukkuvad. Uuringud on tuvastanud, et tuuleturbiinid tapavad USA-s igal aastal 149 000 kuni 328 000 lindu.

Materjalide tootmine, mida on vaja tuuleturbiinide valmistamiseks, kulutab samuti energiat. Üks 1,5-megavatine tuulik kaalub 164 tonni. Ainuüksi selle betoonist torn kaalub 71 tonni. Kui kunagi tulevikus on võimalik kasutusele võtta paremaid ja odavamaid energiaallikaid, tekitaks tuuleturbiinidest lahtisaamine probleemi.

Oleks ehk võimalik need uputada kuskile ookeani sügavustesse, aga isegi tänapäeva võimsate masinatega tuleks nende sinna toimetamisel rohkem vaeva näha kui nägid keldi druiidid 5000 aastat tagasi Stonehenge'i kivimürakate transportimisel.

Alternatiivide hinnad

Eurooplased peavad maksma elektri eest keskeltläbi umbes 50 protsenti rohkem kui ameeriklased. Euroopa riikide elektrihindadel aga suured vahed. Riikides, kus on küllaldaselt energiaallikaid, kus eriti ei hoolita õhu reostamisest ja kus tööjõud on odav, on ka elekter odav.

Huvitav on võrrelda Saksamaa energiatootmise arengut Prantsusmaaga. Saksamaa sisemajanduse koguprodukt ja ka netojõukus, st kogu riigis asuva vara väärtused miinus kohustused, on maailmas suuruselt neljas. Sama arvestuse kohaselt on Prantsusmaa kuuendal kohal, kohe Ühendkuningriigi järgi. Saksamaa elekter on aga 1,7 korda kallim kui Prantsusmaa elekter.

Saksamaa on arendanud taastuvenergiat ja vähendanud fossiilkütuste ja tuumaenergia kasutamist. Prantsusmaa on seevastu panustanud tuumaenergiale.

Sakslased on jõukad, kallis elekter neid eriti ei häiri. Võib aga arvata, et eestlaste tee jõukusele oleks tunduvalt kergem, kui see on sillutatud odava tuumaenergiaga.

Julgeolekukaalutlused

Kui Vladimir Putin otsustab saavutada oma eesmärgi taastada kommunistliku Venemaa "hiilgus", kelle muu kui oma naabrite arvel, siis oleks tal lihtne Balti riigid põlvili suruda Venemaa elektri väljalülitamisega.

Piirileping, mis sõlmiti 2014. aastal, jättis Narva elektri tootmise sõltuvaks Venemaast. Niihästi Narva kui ka Auvere elektrijaam vajavad jahutuseks Narva jõe vett. Venemaal asuva tammi avamisega saaks Narva elektrijaamade toodangu seisma panna. Narva jõel asub ka hüdroelektrijaam. Kuigi kolmandik valgala veest tuleb Eestist, Eesti selle toodangust kasu ei saa.

Venemaa piiri ääres asuvates Narva elektrijaamades on ikka veel, mitukümmend aastat pärast Eesti Vabariigi taastamist ja keeleseaduse rakendamist, töökeeleks vene keel. Võib karta, et Putinil on võimalus sealseid töötajaid mõjutada.

Õnneks plaanivad Balti riigid Euroopa Liidu toel ennast 2025. aastal Venemaa elektrisüsteemist lahti öelda ja ühenduda Kesk-Euroopa riikide elektrisüsteemiga. See lahendaks julgeolekuprobleemi. Jüri Ratas on väitnud: "Eks meie suund kokkuvõttes ole ju see, et 2025. aastal suudaksime sünkroniseerida ennast Kesk-Euroopaga. Selleks ettevalmistused käivad ja mitte ainult paberil, vaid ka reaalselt looduses investeeringute osas."

Tuumaenergia perspektiivid

Keskkonnaministeeriumi arvates võiks Eesti esimene tuumajaam alustada tööd alles pärast 2035. aastat. Memorandum "Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis" kirjeldab vähemalt 15-aastast protsessi, mis järgneks valitsuse otsusele, et riik vajab tuumajaama. Memorandum peab Eestile sobivaks väikseid, kuni 300 MW võimusega reaktoreid, mis kuuluvad kas põlvkonda III+ või IV ja maksaksid umbes 1,1 miljardit eurot. Nende ehitamisse võiks kaasata erainvestoreid, et poleks vaja kulutada ülearu palju maksumaksjate raha.

Memorandum soovitab tuumaenergia töörühma loomist, et kujundada avalikkusega kooskõlastatud seisukohad tuumaenergia kasutusele võtmise võimalusest Eestis. Euroopa Komisjon on nõustunud rahastama uuringut, et leida Eestile parim elektritootmise lahendus ja selleni jõudmiseks vajalikud tegevused.

Fermi Energia on Eesti ettevõte, mis päriselt valmistab ette Eestis tuumaenergia kasutusele võtmist. Fermi Energia on teatanud, et nende eesmärk on Eestisse ehitada väike tuumajaam ja selleks on ettevalmistus alanud. Juhatuse esimees Kalev Kallemets teatas: "Me oleme Fermi Energias võtnud endale selgeks eesmärgiks viia läbi mahukad uuringud ja rääkida inimestega üle kogu Eesti, enne kui me selle projektiga kiiremas tempos edasi läheme."

Kiirem tempo paraku eriti kiire ei ole. Fermi on ilmselt seisukohal, et tuumajaama ehitamine eeldab üle kümne või enama aasta pikkust ettevalmistusperioodi.

Tartu Ülikooli teadlased on kaasatud Fermi Energia ettevalmistustesse. Eeltasuvusuuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). RAKE juhataja Siim Espenberg väitis: "Fermi Energia meeskond võtab projekti ettevalmistamist täie tõsidusega, uurides erinevaid aspekte, mis selliste mahukate projektide puhul kaasas käivad."

Tallinnas toimuval konverentsil 28. jaanuaril 2020 avaldas Fermi Energia Eesti, Soome ja Belgia spetsialistide teostatavusanalüüsi pealkirjaga "Väikse moodulreaktori sobivus Eesti elektrienergia varustuskindluse ja kliimaeesmärkide täitmiseks".

Tuumatehnoloogia

Tuumatehnoloogia, eriti Eestile sobivate väiksemate reaktorite valmistamiseks areneb kiirenevas tempos. Selle aasta märtsis tellis USA kaitseministeerium "Operatsioon Pele" raames 40 miljoni dollari eest väikese mobiilse tuumareaktori kavandid kolmelt eri ettevõttelt. Need täidaksid vajaduse varustada kaitsejõudude baasid elektriga, niihästi USA-s kui ka välismaal. Kahe aasta pärast on plaan alustada nendest kolmest kõige paremaks osutunud kavandi alusel tuumajaama ehitamist.

Samal ajal tellis kaitseministeerium USA-s asuvate baaside elektriga varustamiseks 2-10 megavatise reaktori, mis võetaks kasutusele aastal 2027.

Kaitseministeeriumi tellitud reaktorid on liiga väikesed Eesti tarbeks, aga USA maksumaksjate tasutud tehnoloogia võib olla kasulik tõhusate ja ohutute reaktorite ehitamiseks ka Eestile. Võib loota, et firmad, mis saavad USA kaitseministeeriumi tellimused, on nõus ka USA liitlasele NATO-s reaktoreid ehitama.

2019. aastal külastas Eestit tuumaenergia ettevõtte Moltex Energy esindaja Simon Newton. Moltex Energy hüüdlause on "Odav, puhas, ohutu." Newton selgitas, et nad on teinud läbimurde sulasoola reaktorite ehitamise tehnoloogias ja avaldas arvamust, et paljud ettevõtted hakkavad neid ehitama.

Järeldused ja soovitused

Kõikidest Eestile sobivatest energiaallikatest on tulevikus kõige ohutum, odavam ja puhtam tuumaenergia. Tšornobõli ajastust on tuumareaktorite tehnoloogias tehtud suuri edusamme.

Peame arvestama sellega, et kaugel pole aeg, mil fossiilenergiaga töötavad sõidukid on asendatud elektrisõidukitega, mil mõned bensiinijaamad tegelevad elektriautode akude laadimisega, aga suurem osa on suletud. Sääraseid küttepuude virnu, nagu näeb kõikjal Eestis, arenenud riikides ei leidu. Eesti on kiiresti muutumas arenenud riigiks. Võib arvata, et mitte eriti kauges tulevikus kütetakse Eestis maju just elektriga ja korstnatest paiskuv suits enam keskkonda ei reosta ega inimeste tervist ei riku.

Sulasoolareaktorid, mis töötavad tooriumiga, oleks parim lahendus Eesti tuumaenergia vajadustele. Nende hinnad oleksid soodsad võrreldes vanema generatsiooni reaktorite hinnaga, need oleksid ohutumad ja on põhjust arvata, et neid on võimalik peatselt ehitama hakata.

Kui valitsus langetab otsuse tuumajaama kasuks, on vaja koolitada spetsialiste tuumaenergiajaamade kasutamiseks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. USA merevägi on juba palju aastaid edukalt koolitanud oma Tuumajaama koolis (Nuclear Power School) ohvitsere ja allohvitsere oma laevastiku jaoks. Võib arvata, et esialgu, enne kui Eesti ülikoolid sama õpet hakkavad pakkuma, oleks võimalik tuumaenergia spetsialiste koolitada meie NATO liitlase mereväe baasides.

Hea tahtmise juures ja efektiivse tegutsemisega oleks võimalik Eestis käivitada tuumaelektrijaam seitsme, mitte viieteistkümne aasta jooksul. Veel parema tahte ja veel parema tegutsemisega võiks viie aasta jooksul käivitada ühe ja seitsme aasta jooksul kolm jaama. Kaks nendest peaksid olema võimelised rahuldama Eesti järjest kiirenevat elektrienergia tarbimist ja kolmandat võiks kasutada elektri müügiks ja juhuks, kui on vaja teisi remontida.

Eesti valitsus peaks viivitamata alustama ettevalmistustöödega, mis võimaldaksid VI ehk juba VI+ põlvkonna tuumareaktorite kasutuselevõtmise. Kui võimalik, järgmise viie aasta jooksul.

Teise maailmasõja päevil, kui polnud vähematki tehnoloogiat ega kogemust aatompommi valmistamiseks, lõid andekad teadlased esimese tuumarelva viie aastaga. Nüüd, 80 aastat hiljem, on vaja ohutu, puhta ja odava tuumaenergia reaktori Eestisse rajamiseks ainult tahet, ettevõtlikkust ja efektiivset tegutsemist.