Euroopa Komisjoni eelnõu kohaselt tõuseb Eesti kasvuhoonegaaside kärpe sihttase transpordis, põllumajanduses, väikesemahulises energeetikas, jäätmekäitluses ja tööstuslikes protsessides aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga 24 protsendini. Varasem eesmärk oli 13 protsenti kärbet, ütles riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi direktori asetäitja Katrin Juhandi ERR-ile.

Selline ettepanek sisaldub jagatud jõupingutuste määruse eelnõus ning selle kohaselt saab iga riik ise otsustada, kuidas heite vähendamine nimetatud sektorite vahel jagunema peaks, selgitas ta.

"Sihttasemete arvutamisel on võetud arvesse riigi jõukust ja heite vähendamise kulutõhusust," ütles Juhandi ning lisas, et mõne riigi sihttasemed ulatuvad kuni 50 protsendini.

"Kui 2019. aastal oli nende sektorite heide Eestis ligi 6,2 miljonit tonni CO2-ekvivalendis, siis kehtiva eesmärgi järgi peaks 2030. aastal heide olema 5,39 miljonit tonni. Uue, 24-protsendise eesmärgi kohaselt peaks nende sektorite heitkogus olema 2030. aastaks 4,7 miljonit tonni. Seejuures on oluline, et liikmesriikidele on 2030. aasta eesmärgini jõudmiseks seatud trajektoor iga-aastaste sihttasemetega," ütles Juhandi.

Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis, kuhu kuuluvad energia- ja energiamahukad tööstussektorid, ei ole seatud liikmesriikide põhiseid eesmärke. Euroopa Liidu üleselt on seatud eesmärgiks vähendada sektorite heitkogused 61 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega. Senine eesmärk oli vähendada heitkoguseid 43 protsendi võrra.

Maakasutuse ja metsanduse sektoris (LULUCF) peab Eesti praegu kehtiva määruse kohaselt tagama, et sektori heitkogused ja sidumine oleks tasakaalus. Komisjoni ettepanekus aga on uue eesmärgina seatud Eestile täiendavalt 2,5 miljoni tonni CO2-ekvivalendi sidumine aastal 2030, mille kohta Eesti on juba teatanud, et ei toeta seda.

Küsimusele, et kui Eesti leiab, et ei suuda mõnes sektoris sihiks seatud kärpeid saavutada, siis mis oleks potentsiaalne teine valdkond, kust rohkem kärpida, viitas Juhandi transpordile.

"Kuna kolme süsteemi peale kokku on vaja saavutada kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamine 55 protsendi võrra Euroopa Liidu üleselt, siis ühes süsteemis eesmärke vähendades tuleks see kompenseerida mõnes teises süsteemis. Valitsuse seisukohtade kohaselt Eesti aga toetab Euroopa Komisjoni pakutud tasakaalu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide seadmisel erinevate kliimapoliitika meetmete vahel," ütles Juhandi. "Euroopa Liidu üleselt nähakse enim KHG heitkoguste vähendamise potentsiaali alanud kümnendil transpordi sektoris, kuid panustama peavad kindlasti kõik sektorid," lisas ta.

Juhandi ei täpsustanud siiski, mis võiks olla Eestis sektor, kust saaks rohkem KHG kärpida.

Juhandi sõnul võtab Euroopa Komisjoni eelnõus pakutud jaotus arvesse kriteeriume, nagu meetmete kulutõhusus ning alternatiivsete lahenduste kättesaadavus eri sektorites ja riikides.

Euroopa Komisjoni juulis esitatud kliimaõigustiku ettepanek Eesmärk 55 on osa EL-i rohepöörde algatusest, mis seab eesmärgiks vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ning saavutada 2050. aastaks EL-is kliimaneutraalsus.

Eesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest enamuse suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning mis vajavad nüüd ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni heakskiitu.

Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused Euroopa Liidu Nõukogus ning neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa Parlament.

Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.