Riik plaanib 5G konkurssi veebruari, turuosalised ähvardavad kohtuga

Sidemast
Sidemast Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Majandusministeerium soovib veel tänavu panna paika 5G sagedusalade konkursi tingimused ja kuulutada konkursi välja tuleva aasta algul. Seaduse tingimustele pikalt vastu võidelnud Elisa kritiseerib riigi kompromissijäikust, mis võib ettevõtte juhi sõnul viia firma riigi vastu kohtusse.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul plaanib ministeerium sel aastal panna paika 5G sagedusala konkursi tingimused ning eeldatavalt saab sageduskonkursi kuulutada välja peale elektroonilise side seaduse jõustumist ehk tuleva aasta veebruarist.

Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu elektroonilise side seaduse, mille peab president välja kuulutama. Seadus jõustub tuleva aasta 1. veebruaril.  

"Samal ajal saame edasi minna nii turbemääruse kui 5G sageduskonkursi ettevalmistustega. ESS ise sisaldas vaid volitusnorme ja seega tuleb ka turbemäärus eraldi valitsuses heaks kiita. Turbemääruse osas on ettevalmistused tehtud ja ettevõtjatega juba mitmel korral arutatud ettepanekud esitame sel nädalal valitsusele. Minu soov on seda valitsuses arutada juba järgmisel nädalal," ütles Sutt.

Peale turbemääruse kinnitamist saab sageduskonkursiga edasi liikuda ja panna paika ka selle, kas konkursile läheb kolm või neli luba.

"Konkursitingimused tahan paika panna veel sel aastal ja esmaspäeval toimub meil selleks veel sideettevõtjatega ka viimane ümarlaud, kus kõik sideettevõtjad saavad oma ettepanekud lauda käia," ütles Sutt.

Konkursi saab välja kuulutada peale seaduse jõustumist. "Siis on sideettevõtjatel 60 päeva aega konkursile registreeruda ehk oma huvist teada anda, peale seda konkurss käivitub ja läheb kauplemiseks ning jagatakse välja sagedusload," ütles Sutt.

Elisa: riigi tegevusetus on Eesti investeeringutele kahjulik

Elisa, kelle võrk kasutab Huawei tehnoloogiat, peaks seaduse tingimustele vastavalt oma võrgu välja vahetama. Ettevõte soovib riigilt kompensatsiooni, kuid riik pole kompromissideks valmis ning praegu paistab ainsa lahendusena kahjunõue.

Elisa Eesti juhi Sami Seppäneni sõnul ei muuda seaduse vastuvõtmine veel midagi, probleemid tekivad siis, kui ettevõte hakkab taotlema lube võrkude rajamiseks.

"Küsimus on selles, kui me esimese taotluse teeme võrgu ehitamiseks, siis seda ei saa üldse, või öeldakse, et saab kasutada ainult viis aastat. Aga võrku ei või ehitada viieks aastaks, eelmise võrgu, ehk 4G-võrgu valmis saamine võttis kaheksa aastat ja selle kasutusaeg on edasi 15 aastat. Nüüd me peaksime võrgu ehitama ja ära lammutama viie aasta jooksul," kirjeldas ta olukorda.

Kuna seadus võetakse vastu alles järgmisel aastal ja menetlusprotsess võib võtta kuid, siis üleminekuaeg oleks Seppäneni sõnul praeguseks 2025. aasta lõpuni pigem kolm aastat kui riigi lubatud viis aastat.

Seppäneni sõnul on MKM-i spetsialist oma raportis maininud, et tema arvamusel Elisale suuri tagajärgi ei ole ning sellest on ministeerium ka lähtunud. Elisa juht peab kummaliseks, et nende jaoks olulise asja puhul saab otsustavaks teoreetiline usk, mitte faktipõhine teadmine, kuna Elisa ega võrguseadmete tarnijate kinnitustega vastupidises ministeerium ei arvesta. Tema sõnul puudub raporti koostanud spetsialistil ka ligipääs Elisa võrgu andmetele ja arhitektuurile, ehk ei põhine reaalsetel teadmistel.

"Kohtutee saab praktikas olema kahjunõue. MKM-il on teada väga täpselt, mis need tagajärjed meile on, selles pole mingit kahtlust. Aga nad ei usu, kui meie võrgutarnijad ütlevad kirjalikult, et Elisal on tagajärg olemasoleva võrgu vahetamine," rääkis ta.

Peamine kriitika Seppänenil on riigi asjaajamise viisi kohta, kus ministeerium ei ole valmis ühekski kompromissiks. Omalt poolt on Elisa ka kompromisse pakkunud, soovides kompensatsiooniks maksimaalselt 10 aasta jooksul 2,5 miljonit eurot aastas. Kui asi peaks jõudma kohtusse, võiks kahju riigile ulatuda kümnete miljoniteni. Kui kohus peaks arvestama ka kaudsete kahjudega, siis on summad veel suuremad.

Kohtutee perspektiivi hinnatakse Seppäneni sõnul väga heaks, kuna riigil on olnud faktid teada juba kuid ja kompensatsiooni nõue oleks olnud võimalik lisada iga hetk seadusemuudatusele.

Selline korraldus on Seppäneni hinnangul küsitav ka valdkonnas tegutsevate suurettevõtjate vaatenurgast, kelle suurinvestorite hulka kuuluvad nii Soome kui ka Rootsi riiklikud institutsioonid. Tema sõnul saadab see naaberriikide investoritele signaali, et Eestisse investeerida pole mõtet.

"Kui vaatad, kust tulevad Eestisse välisinvesteeringud – 50 protsenti tuleb neist kahest riigist. Kui teed sellise seaduse õigusriigi printsiipidest üle käies, mida kindlasti just seal märgatakse, see ei ole jätkusuutlik," ütles ta. "Saadetakse sõnum, et kui sa Eestisse tuled, investeerid kaheksa aastat, sulle võidakse üleöö öelda, et tore, et investeerisid, aga kaablid on valet värvi," ütles ta.

Välisinvestorite kaasamisele pikaajalistesse strateegilistesse investeeringutesse loob see tema sõnul kehva pretsedendi, kuna olemasolevatele investeeringutele pole mingisugust garantiid ega kaitset.

Levikom on konkursi ootel aastaid võlgades seisnud

Seaduse vastuvõtmist on aastaid oodanud ka telekommunikatsiooniettevõte Levikom, mis on juba mitu aastat võlgades ja oodanud pääseteena 5G sageduslubade konkurssi.

Levikomi jaoks on oluline, et konkursile ei pandaks mitte kolm, vaid neli sagedusluba. Suure tõenäosusega jaguneks kolm luba kolme suure ehk Telia, Elisa ja Tele2 vahel.

Levikomi juht Peep Põldsamm ütles, et seaduse vastuvõtmine on vaid esimene samm ning ettevõtte jaoks ei lähe asjad selgemaks, enne kui konkursitingimused on otsustatud.

Ettevõte ei ole saanud kolm aastat raha kaasata, kuna investoritele puudub garantii.

"Kui meediat lugeda, siis ega siin on tulnud ka nagu ähvardusi riigi vastu nõudeid esitada, küll Elisa, küll Huawei ja Tele2 on öelnud oma seisukoha välja, et kui minnakse regulatsiooni kehtestamise tõttu nende arvates põhjendamatu kulude hüvitamise teed, siis ei saa ka nemad seda niisama jätta. Kas see nüüd toob kaasa veel mingisuguse venimise – seda mina ei öelda. Me oleme siin üle kolme aasta ise olnud sügavalt hädas," rääkis Põldsamm.

Põldsammi sõnul on huvi konkursi vastu üles näidanud ka teised ettevõtted, nagu Lätis ja Leedus tegutsev Bite. "Ja kui nemad tulevad, ega nemad ei hakka mingit 4G-võrku ehitama, siis meil on täpselt sama olukord, et nad ikkagi võtavad kõige viimase oma tehnoloogia," rääkis ta.

"Aastast 2018 oleme nagu võidujooksuks treenitud traavihobune, kes siis on stardipakkudel kolm ja pool aastat olnud. Lihtsalt ei saanud kapitali kaasata lõpuni ja 5G on Levikomile seisva ettevõtte püsti hoidmiseks juba läinud maksma kuskil viis miljonit eurot," rääkis Põldsamm.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: