Inflatsiooni kiirenemise kohta märkis Luik, et riik on laenuvõtmisega hiljaks jäänud. "See raha, mida me saame, ei ole see, mis ta oli kaks-kolm aastat tagasi. Esiteks oleks pidanud juba Ansipi ajal peale euro kasutuselevõttu laenu võtma. Seda laenu maksaks ühelt poolt maksumaksja, teiselt poolt maksab seda laenu, nagu meie igaühe laenu, tagasi inflatsioon," sõnas ta.

"Me oleme sattunud sellisesse olukorda, kus igaüks peab mõtlema, kuidas raha paremini seisab kui pangaarvel," ütles Luik.

Luige hinnangul ei ole Euroopas intressimäärade tõusu niipea oodata, kuna see mõjuks halvasti laenudest üle koormatud riikidele. "Eurolaenude intressi ei saa keskpanga president Christine Lagarde tõsta, sest Vahemeremaad hakkavad teravalt karjuma," sõnas ta.

"Meil on tarvis ainult silgata kiiremini kui meie konkurendid – Vahemeremaad. Meil on vaja võtta vähem laenu, aga piisavalt," ütles ta.

Õigel ajal võtmata jäänud laenude tõttu on Eestil Luige sõnul tegemata mitmed suured projektid: "Eestil on laenukott täitsa tühi võrreldes Portugali, Itaalia, Kreeka ja Hispaaniaga. Nemad ei lase sel toimuda. Euroopa keskpank tõstab intressi aga väga vähe, inflatsioon jääb kindlasti kiireks."

Eesti Panga prognoose inflatsiooni kohta Luik ei usu.

"Eelmise rahvusvahelise kriisi ajal 2009–2010 nad panid kõige rohkem mööda. Me olime ennustamise täielikud luuserid. Ennustati viieprotsendilist majandustõusu, tuli üheksaprotsendiline langus. Kokku pandi mööda 14 protsendi võrra ja jutt oli sama – ärge võtke laenu, laen on suureks koormaks," meenutas Luik.

Koroonapandeemiat on Luige sõnul võrreldud sõjaga ning Teise maailmasõja järel olid riigid tohututes võlgades, kuid sellest tuldi välja läbi tarkade investeeringute.

Tõusvate kinnisvarahindade juures ei saa paljud noored endale kinnisvara lubada, Luige hinnangul oleks selle lahenduseks riiklik üüripindade ehitamine. "Seda on tehtud mitmetes riikides ja sellega on hästi läinud. Ja palgatõus, kui need inimesed on spetsialistid, võimaldab neil laenu saada," ütles ta. "Osa sellest laenust ta peab ise maksma aga teise osa maksab inflatsioon."

Riik peaks lõpetama andmete piiramise

Eesti peaks Luige hinnangul võtma luubi alla selle, mida ja kuidas maksustatakse. Üheks lahenduseks oleks tema sõnul pärandimaks.

Peamine probleem on Luige sõnul see, et riik ei suuda juba praegusi makse koguda, kuna kogutud andmeid ei koondata. "Kinnisvaramaksu oleks lihtne korjata küll, aga siin tuleks andmebaasid korda teha," märkis ta.

Samuti võiks Luige hinnangul riik olemasolevate andmete põhjal teada, kellele on mõistlik anda toetust näiteks koolilõunaks. "Miks jaotada toetus igale poole? Samamoodi maksudega," ütles ta. "Olemasolevad maksud tuleks kõigepealt kokku koguda enne kui makse tõstma hakata."

"Minu meelest on meil majandusliku ebavõrdsuse ohu kõrval veel teisi ebavõrdsusi. On rahvatervise ebavõrdsus, info kättesaadavuse ebavõrdsus. Need samad andmebaasid – kui keegi algav ettevõtja tahab oma toote või teenuse jaoks infot riiklikust äriregistrist, siis täna ta seda ei saa. Äriregister ei ole masinotsitav," sõnas ta. Info kättesaadavus aitaks inimestel teha nii oma tervise kui ka majandusliku olukorra parandamiseks paremaid otsuseid.

Vaktsineerimine on oluline uute viirusetüvede vältimiseks

Koroonaviiruse leviku puhul on Luige hinnangul kõige olulisem vaktsineerimine, kuna kiirem levik vaktsineerimata rahva seas avab viiruselevõimaluse kiiresti muteeruda.

"Mis teeb mulle muret – mittevaktsineeritud inimesed annavad võimaluse viirusele kogu aeg münti visata. Viskavad 100, 1000 korda münti, üks kord tuleb omikron, mis kuuldavasti on leebem variant, aga ühel hetkel tuleb selline variant, mille puhul, kui inimene satub haiglasse, ei ole suremuse protsent mitte üks, vaid võib-olla juba 30," sõnas ta.

Luik juhtis tähelepanu, et omikroni tüve mutatsioon tuli riigist, kus viiendik inimesi on HIV tõttu immuunpuudulikud. "Kui kogu maailm vaktsineerimisest osa ei saa, siis need lained hakkavadki tulema. Vaktsineerimata inimeste peal viskab vaktsiin kulli ja kirja väga kiiresti. Vot see on halb, mitte vaktsineerituse puudumine," ütles ta.

"Kui Martin Helme valijad või Varro Vooglaiu jälgijad tahavad ennast mitte vaktsineerida ja Covidi läbi põdeda, siis lasku käia. Minu tuttavad, kes on selle läbi põdenud, ütlevad, et see on erakordselt vastik ja teadmatute tagajärgedega haigus. Nemad soovivad oma valijatele seda, lasku käia," sõnas ta.

Luige sõnul tegi EKRE valitsuses olla ühte asja õigesti, rahandusministrina Martin Helme mõistis uue rahandusteooria sisu. "Martin Helme sai aru, et oleks pidanud laenu võtma ja tahtis isegi PPP-d teha ehk eraraha kaasata Eesti maanteede ehitamisse. Nüüd on selgeks saanud, et meil ei ole projektegi valmis ja kui projektid on valmis, siis Euroopa kärbib meie rahastust projektidele," ütles ta.

Kui EKRE peaks peale järgmisi riigikogu valimisi taas valitsusse jõudma, võiks ta Luige hinnangul koalitsioonis Isamaa ja Reformierakonnaga viia koolid üle eestikeelsele õppele. "Ma tahan, et õnnestuks lahendada üks ebavõrdsuse allikas Eestis – vene koolidele eesti keele õppe otsustav sisseviimine," ütles ta.

"See tuleks sisse viia. Eriti nüüd, kus Putini propaganda on nagu nad oleks kõik Kremlis soovett joonud, on tarvis sulandada venelasi Eestisse – Eesti väärtused, Euroopa väärtused."

Erameedia reklaamitulu on pandeemias taastunud

Luige sõnul läheb erameedia ettevõtetel reklaamimüük tänavu hästi, kuna ettevõtted on hakanud tegema kampaaniatele veebis reklaami. "Peale selle saame oma algoritmidega, mida me kogu aeg välja töötame – Delfi on üks suuremaid IT-asutusi Baltikumis – väga täpselt määratleda seda, kellele see reklaam läheb. See on nüüd uus, saame üsna täpselt sihitada, et reklaam ei lähe kõigile nagu vana bännerreklaam, vaid suunitletumalt," ütles ta.

Ekspress Grupi digitellijate arv on tänavu üle 50 protsendi kasvanud, seda ligi 100 000 juurde.  

Mõne investeeringuga on ettevõttel siiski ka raskusi. Enne pandeemiat omandas Ekspress Grupp Baltikumis kaks digiettevõtet, mis tegelevad piletimüügi ja konverentsidega. "Siis meil on need võlad kaelas ja suur digifirma, mis töötab pooleldi kui niigi palju," sõnas Luik.

Sel nädalal teatas Ekspress Grupp Geenius meedia omandamisest.

Luige sõnul jätkab väljaanne tööd praegusel viisil ja ühendamisplaane ei ole. "Selle me jätame täitsa eraldi. Tal on omaette mudel, omaette hinnastamine," ütles ta.