Pea neli viiendiku Tartu tuleva aasta eelarvest kulub tööjõukuludele, majandamiskuludele ja toetuste välja maksmisele. Investeeringuteks kulub 34 miljonit eurot.

EKRE fraktsiooni esimees Silver Kuusik hindas, et see summa võiks olla pea kaks korda suurem. Selleks võiks linn tema sõnul võtta 32 miljonit eurot laenu.

"Inflatsioonimäär on seitse-kaheksa protsenti ja intress on 0,7 protsenti. On selge, et on soodne aeg laenu võtta," ütles Kuusik.

20 miljonit eurot sooviks EKRE kulutada Annelinna uue koolihoone ehitamiseks. Annelinnas jääb õpilasi vananeva elanikkonna tõttu vähemaks, kuid ohtu, et uus kool jääks tühjaks, Kuusik ei näe.

"Terve Tartu linna elanikkond vananeb. Ümbritsevad omavalitsused kõik kasvavad, uued elamised, koolimajad, lasteaiad. Viimase kümmnekonna aastaga on üle 10 000 maksumaksja läinud Tartut ümbritsevatesse omavalitsustesse. See on kõik märk, et Tartut on valesti valitsetud," rääkis Kuusik. "Lasteaiakoha tasu langetamine, koolimajade ehitus, kvaliteetsed õppehooned. Loomulikult lapsevanemad vaatavad seda. Loomulikult on see argument."

Tuleva aasta Tartu linna suurimad investeeringud on Riia ringi ehitus, Karlova kooli rekonstrueerimine, Kroonuaia koolile uue hoone ehitamine ja Ristikheina lasteaia rekonstrueerimine. Tartu haridusasutuste korda tegemise tempo jääb siiski endiseks - üks kool ja üks lastead aastas.

Abilinnapea Priit Humal ütles, et linnavalitsus ei saa EKRE pakutud summas laenu võtta, pealegi ei aitaks see tempot tõsta.

"Peab rohkem tööd tegema. Ei piisa sellest, et paneme eelarvesse selle ühe numbri sisse ja siis saavadki koolid korda tehtud. Siin on palju muid aspekte ka millele peab tähelepanu pöörama. Lapsi ei saa kõiki koju saata, lastele on vaja leida asenduspinnad. Kõik see mis kaasneb koolide korda tegemisega lisaks rahale," ütles Humal.

Ka Eesti 200 liitub kriitikaga, et Tartu linnvalitsus peaks tegema suuremaid investeeringuid. Lisaks ambitsioonivaesusele heidab Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni liige Pärtel Piirimäe ette, et linnavalitsuse enda sõnastatud prioriteedid ei kajastu numbrites.

"Kõige esimene punkt, mida rõhutatakse on, et tahetakse arendada jalakäija- ja kergliiklusteid. Tegelikult eelarves järgmisel aastal pole vahendeid, et kesklinna ehitada üks kilomeeter rattateid," ütles Piirimäe.

Ka abilinnapea Humal nõustub, et investeerima peab rohkem: "Kui me võrdleme pikemas plaanis, kuidas on kasvanud eelarve maht koos inflatsiooniga, siis eelarve maht on kasvanud ühes trendis. Investeeringute maht ei ole sellele sugugi järele jõundud."

Humal põhjendas toimuvat sellega, et riigi toetused Tartu linnale on kahanenud nii palju, et investeeringute mahtu on raske tõsta.