Uuringu tellis MTÜ-lt Avalikult Rail Balticust majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Isamaa riigikogu fraktsiooni 2020. aastal jagatud katuseraha arvelt.

Avalikult Rail Balticu eestvedaja on samuti Isamaasse kuuluv Priit Humal, kellele sama uuring tõi detsembrikuus plagiaadisüüdistuse.

8. detsembril lükkas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuninga allkirjastatud teavituses uuringu "Maanteedel veetavate kaupade modaalne nihe raudteele" paranduste tegemiseni tagasi ja leidis, et see ei vasta lepingus kirjeldatule. Puudusi on loetletud mitmesuguseid, kuid muu hulgas heidab ministeerium ette loomevargust, plagiaati.

Priit Humal tõrjus kriitikat ja ütles, et tema plagieerinud pole. Samuti astus tema kaitseks välja sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, kes ütles, et Humal ei ole tema raamatut plagieerinud.

Ministeerium: töö kehv kvaliteet ei luba tööd vastu võtta

ERR küsis kolmapäeval, kas ministeerium maksab Humalale tehtud töö eest tasu välja.

"Vastavalt MTÜ-ga Avalikult Rail Balticust sõlmitud lepingule on raha väljamaksmise eelduseks töö vastuvõtmine. Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole rahul esitatud töö kvaliteediga, ei ole me valmis tööd veel vastu võtma. Pakkusime MTÜ-le võimalust rahade väljamaksmiseks muuta lepingut selliselt, et töö vastuvõtmine ei ole maksmise aluseks, kuid MTÜ ei olnud nõus," vastas ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

Ruuda märkis, et töö vastuvõtmine eeldab kvaliteedi märgatavat parandamist. "Oleme oma kommentaarid MTÜ-le Avalikult Rail Balticust saatnud. Töös ei ole lähtutud esitatud lähteülesandest," sõnas ta.

Küsimusele, millist väärtust omab tehtud uuring ministeeriumi jaoks, vastas Ruuda, et ministeerium käsitleb seda kui ühte arvamust Eesti raudtee kohta.

Humal: ministeerium otsib ideoloogilistel põhjustel uuringus vigu

Priit Humal ütles ERR-ile, et ei ole nõus lepingut muutma, sest see tähendaks tehtud töös puuduste tunnistamist.

"Me oleme nõus raha vastu võtma küll, aga me ei taha sellega seoses tunnistada, et see töö oleks ebakvaliteetselt tehtud. Parema meelega me jääme rahast ilma, aga jääme oma seisukohtade juurde," sõnas ta.

"Meie arvates on see töö vastavalt võlaõigusseadusele juba loetud vastuvõetuks, sest me oleme nende poolt tehtud viitamiste osas seda ka korrigeerinud ja saatnud neile uue töö. Ja lisasime ka tööle nende poolsed märkused ja meie poolsed selgitused," lausus Humal.

Humala sõnul on ministeeriumil ideoloogilistel põhjustel raske aktsepteerida uurimustöö järeldusi ja uurimust vastu võtta.

"Meie töö seab küsimuse alla Rail Balticu senisel kujul rajamise põhjused. Kui nad toovad neid meie arvates otsitud põhjuseid tööd mitte vastu võtta, siis meie arvates on see põhjuste otsimine tingitud sellest, et selle töö järeldused ei sobi kokku sellega, mida nemad ootasid," ütles Humal.

"Meie näeme, et see uuring annab lisateadmist ministeeriumile ja avalikkusele nendest probleemidest, mis Rail Balticu kaubavedu ees ootavad," ütles ta veel.

Rasmus Ruuda ei nõustunud Humala seisukohaga, et töö mitte vastuvõtmise põhjus on ideoloogiline.

"Töö mitte vastu võtmise põhjus on ainult üks: see ei vasta lähteülesandele ja töö tegija pole puudusi kõrvaldanud. Insener-tehnilistel projektidel ei ole ideoloogiat, on ainult tehnilised analüüsid ja arvutused," sõnas Ruuda.