"Meie ratsionaalsete inimestena Eestis näeme neid kõnelusi mustvalgelt, kas eesmärk täidetakse või mitte. Aga rahvusvahelises ja hägusemas pildis ei ole see nii mustvalge," rääkis Paet esmaspäeval "Vikerhommikus".

Paeti sõnul tuleb kõneluste juures vaadata ka Venemaa sisepoliitikat.

"Ma pakun, et ükskõik, mida kõnelustel räägitakse, on Venemaa juhtkonnal juba oma jutupunktid valmis, et igal juhul ollakse edukad. Venemaa on enda jaoks otsustanud, et tema kaotaja ei ole ja objektiivne pilt teda ka väga ei huvita," ütles Paet.

Endise välisministri sõnul lähtuvad demokraatlikud lääneriigid põhimõttest, et ükski riik ei saa otsustada oma naabrite oleviku ja tuleviku üle. "Kui Venemaa seda soovib, siis peab olema lääneriikide lähtekoht seda vastustada," rõhutas Paet. Lisaks tuleb tema sõnul vaadata ka varasemaid aastaid, kus Venemaa väed on vastu nende riikide valitsuste tahet sees Moldovas, Gruusias, Ukrainas.

"Võib alustada kõnelusi relvastuskokkulepete taastamise üle, aga sisulisi kõnelusi selle üle, kui Venemaa soovib otsustada oma naabrite üle tuleb vastu seista, siis see ei ole lähtekoht, mille üle ükski demokraatlik lääneriik saaks sisulisi kõnelusi pidada," kordas Paet.

Paeti sõnul tuleb loota, et kõnelusi Venemaa nõudmise üle NATO garantiiks, et allianss rohkem ei laiene või arvestab üksuste paigutamisel Euroopa liitlaste territooriumil Venemaaga, ei toimu.

Kuigi kõnelused võivad mõjutada pikemaajalist mõtlemist, siis seda, et nad annaksid sellise tulemuse, mida paljud kardavad, seda kindlasti ei tule, rõhutas Paet.

Europarlamendi saadiku hinnangul pole Venemaa loobunud oma peamisest välispoliitilisest eesmärgist saada oma otsese kontrolli alla kogu endise Nõukogude Liidu territoorium, välja arvatud Eesti, Läti ja Leedu, kellel on õnnestunud NATO-sse ja Euroopa Liitu pääseda. "Aga kogu muu territoorium peaks olema Venemaa mõjusfääris ja seda näitavad ka viimaste nädalate sündmused," lisas ta.

Ning selleks pole Venemaa mitte ainult valmistunud, vaid ka tegutseb pidevalt selle nimel, märkis Paet. Ta viitas ka praegu Ukrainas toimuvale sõjategevusele, Krimmi äravõtmisele 2014. aastal ning ka 2008. aasta sõjale Gruusias ning ka sellele, et Vene väed on olnud kogu Nõukogude-järgse aja Moldovas.

Alanud nädalal toimub rida kohtumisi Venemaa ning USA ja teiste NATO liitlaste vahel. Esmaspäeval peavad USA ja Venemaa läbirääkimisi tuumarelvastuse kontrolli ja Ukraina ümber valitsevate pingete üle, 12. jaanuaril kohtuvad Brüsselis Moskva ja NATO riikide esindajad NATO-Vene Nõukogu raames ning Venemaa tõstatatud teemasid saab arutada ka 13. jaanuaril Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kohtumisel, mille liige on ka USA.