Tagasi vaadates tunnistavad nii USA kui ka Venemaa, et suurt kasu Genfis toimunud kohtumisest ei tõusnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Venemaa poliitikavaatlejad aga ei usu, et Venemaa tõepoolest Ukrainale kallale läheb ning mitte ainult seepärast, et kaks tähtsat kohtumist Venemaa ja kääne esindajail sel nädalal veel ees seisavad.

"Venemaal pole põhjust Ukrainat rünnata ja loogiliselt ning logistiliselt on selleks praegu väga vale aastaaeg. Geograafiliste iseärasuste tõttu on väga vale Venemaa sõjaväel praegu sinnapoole minna ja geopoliitilisi, strateegilisi eesmärke see ei täidaks, mida Venemaa saaks saavutada Ukraina alade hõivamisega," kommenteeris Euroopa instituudi teadur Pavel Šarikov.

Ukraina poliitikavaatlejate arust üritas Venemaa aga kõnelustega Euroopale näidata, et USA on valmis Venemaaga Euroopa asjade üle rääkima ilma Euroopat ennast kaasamatagi. Ka püüab Venemaa Ukraina analüütikute meelest saavutada selliste kõnelustega kaugemat eesmärki - sundida USA-d loobuma Ida-Euroopa riikide toetamisest.

"Venemaa pikaajaline tähtis eesmärk, mida ta neilgi läbirääkimistel üritas läbi suruda, on ehmatada USA eemale Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopa riikide relvastamisest, mis ühinesid NATO-ga pärast 1997. aastat või pole üldse NATO-ga ühinenud, näiteks Rootsi ja Soome," ütles Demokraatlike Algatuste Sihtasutuse vanemteadur Petro Burkovskõi.

Ta rõhutas, et Ukraina ise NATO-ga, vähemalt lähimail aastail liituda ei taha. Talle piisab NATO riikide sõjalisest ja riigikaitselisest toetusest. Esialgu on sellist toetust aga vähevõitu.