Venemaa esitas Ameerika Ühendriikidele 17. detsembril oma nõudmiste ehk julgeolekutagatiste nimekirja, milles oli kaheksa punkti ja kus muu hulgas öeldakse, et USA peab vältima NATO laienemist ja sõjaväebaaside lisamist endise Nõukogude Liidu liikmesriikidesse, ei tohiks raske- või kaugpommitajaid lennutada mujal, kui oma õhuruumis, ei paiguta maa pealt lastavaid keskmaa ja lühimaa rakette mujale, kui oma territooriumile, ning viivad ära oma tuumarelvad teistest riikidest.

NATO liikmesriikidele saadetud nimekirjas oli üheksa punkti, milles oli lisaks täpsemalt välja toodud, et Ukrainat ei tohi liikmeks võtta, kuid allianss ei tohiks üldse laieneda. Niisamuti ei tohi osalised õppuseid korraldada Ukrainas, Ida-Euroopa liikmesriikides, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Läänemere ja Musta mere intsidentide vältimiseks tuleks hoida dialoogi ja parandada suhtlust.

"Välisilm" küsis Lucaselt, kas tuleks Venemaa esitatud punktide üle läbi rääkida.

"Ei, me ei peaks rääkima tingimuste üle, mida nemad esitasid. See on vastuvõetamatu mitte üksnes USA-le ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, vaid ka viisi pärast, kuidas need esitati. See on maffia stiilis hirmutamine, mitte diplomaatia," kommenteeris Lucas.

Venemaa esitas oma konkreetsete nõudmistega nimekirja, milles nõuab mõeldamatut, nagu ütlesid Eesti naabrid soomlased ja rootslased.

"Soome otsustab ise oma välis- ja julgeolekupoliitika üle. Siin pole pikemat juttu. Meile ei või survet avaldada," sõnas Soome peaminister Sanna Marin.

Lucase hinnangul võitis Venemaa esimese raundi. "See on maffia stiilis hirmutamistaktika. Lääne reaktsiooniks ei olnud, et ärge hirmutage meid, vaid kas me võiksime teie muredest rääkida," kommenteeris Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) vanemanalüütik Edward Lucas "Aktuaalses kaameras".

"See oli halb. Vastused USA-lt, EL-i institutsioonidelt või suurtelt riikidelt kukkusid läbi. Oleks oodanud moraalset ja psühholoogilist juhtrolli, mis oleks olnud tervitatav, kuid nüüd tuleb parandada osa kahjust. Tahaksin esile tõsta ka tõsiasja,
kuidas Euroopa ja Euroopa riigid on jäetud kõrvale nendest aruteludest Euroopa julgeoleku üle ja need toimuvad USA ja Venemaa vahel," lisas ta.

Anna Wieslander Atlantic Councili mõttekojast küsis eelmisel nädalal YLE-le antud intervjuus, miks ei aruta lääs avalikult relvastusabi andmist Ukrainale. Ta lisas, et on äärmiselt ebamugav olukord, kui lääs peab läbirääkimisi, Vene relv oimukohal.

Pinget oli näha ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi pressikonverentsil eelmisel reedel, kui ta kinnitas, et allianss on valmis, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad.

"Ma ei täpsusta, kui palju üksusi ja millal me suudame liigutada, kuid rõhutan, et meil on olulised võimekused, üksused ja valmisolek. Meil on plaanid, et kaitsta oma liitlasi. Kohandume pidevalt ja investeerime praegu rohkem kui mitme aasta jooksul oma sõjaliste võimekuste moderniseerimiseks, et kindlustada rahu Euroopas," rääkis Stoltenberg.

Venemaa väidab, et NATO proovib Venemaad ümber piirata ja ohjata. "Välisilm" küsis Lucaselt, kas pole kummaline, et USA ja NATO nõustuvad läbi rääkima tingimuste üle, mille Venemaa on esitanud ning miks ei esita USA ja NATO oma nõudmiste nimekirja.

"See ongi probleem. Strateegiline selgus on olemas kontinendi idaküljel. Ukrainlased mõistavad hästi, mida tahavad. Eestlased, lätlased ja leedulased mõistavad samuti väga selgelt, nii nagu ka soomlased ja üha rohkem ka rootslased. Probleem on siis, kui minna lääne suunal. Kuna me ei tea päris täpselt, mida me tahame, siis me pole Venemaaga eriti head läbirääkijad," vastas Lucas.

"Me peaksime läbi rääkima relvastuskontrolli - nii tuuma-, tava- kui ka kosmoserelvastuse - üle ehk need on tähtsamad teemad. Kokkulepped, millest Venemaa on eemaldunud ja kuhu tuleks ta tagasi saada. Peaksime läbi rääkima demokraatia, inimõiguste ja Helsingi kokkuleppe üle, mille Nõukogude Liit allkirjastas," lisas analüütik.