Ettevõtja Indrek Neivelt kiitis oma sotsiaalmeediapostituses Eestiga samas börsisüsteemis osaleva Norra lähenemist ülikõrgeks kerkinud börsihindade kompenseerimisele, küsides, miks Eesti samadel alustel läheneda ei saa või ei taha.

"Elekter kütab viimasel ajal palju kirgi. Täpsemalt selle hind. Olen minagi üritanud sellest nn turumajandusest aru saada. Õigem oleks küll öelda, et ma ei saa aru, miks seda turumajanduseks nimetatakse," arutleb Neivelt.

Sellega seoses tekkis tal riigijuhtidele kaks küsimust.

"Kui me oleme Norraga koos elektribörsil, siis miks Norra saab panna hinnalae 70 eurot megavatt-tunni kohta ja meie ei saa? Kui me oleme samasugustel tingimustel elektribörsi liikmed kui Norra, siis peaks meil olema ka samad võimalused lage kehtestada. Ehk põhjus ei saa olla juriidiline," küsis Neivelt esmalt.

Sellest tulenes ka tema teine küsimus: "Kas meil ei ole selleks raha?"

Neivelt tegi järgmise arvutuskäigu: kui elektritootmise omahind on alla 50 eur/MWh ja CO2 kvooti peab ostma ca 70–80 eur/MWh, aga see laekub riigieelarvesse hiljem (2022. aastal hinnanguliselt 400 miljonit), siis peaks ka Eesti saama kehtestada Norraga analoogse hinnalae 70 eur/MWh.

"Kui me vaatame, et riigile (ehk meile kõigile) kuulub Eesti Energia ja kvootide ostmiseks kulutatud raha tuleb hiljem otsapidi enam-vähem samas summas riigieelarvesse, siis oleks see ju meile kõigile kasulik. Kuu aega tagasi arvasin, et lagi võiks olla omahind pluss CO2 kvoodi hind ehk maksimaalselt 140. Nüüd olen aru saanud, et see võib olla ka sama, mis Norras ehk 70 eur/MWh. Siia saab ju vajadusel ka pere kohta limiidi panna," arutles Neivelt.

Tema hinnangul on Eestil see raha olemas.

"Eelarve saadakse paberil tasakaalu, aga ainult paberil. Samuti ei ole mõtet öelda, et meie hinna kompenseerimine on suhtena SKP-sse kallim kui Norral. Elamispind on ikka inimese kohta, mitte SKP kohta. Ja pealegi on meil see raha ju sisuliselt olemas. Praegu läheb see raha lihtsalt eelarvesse," kirjutas Neivelt.

Ta tõi esile, et energiatootjad suplevad rahas, sest osa neist saab lisaks kõrgele elektrihinnale riigieelarvest ka taastuvenergia toetusi.

"Kokku maksavad maksumaksjad aastas ca 100 miljonit. See on huvitav loogika: tootjal on "õigustatud ootus" saada taastuvenergia tasu, aga tarbijal ei ole elektri hinna suhtes "õigustatud ootusi", vaid maksab seda hinda, millega kõige kallim tootja on nõus müüma. Mulle tundub, et nn Norra skeemi kasutuselevõttu ei sega mitte juriidilised ega ka finantsilised, vaid poliitilised küsimused," leidis Neivelt.

Aas: Eesti süsteem on parem

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas täpsustas, et Norra tegelikult ei ole kehtestanud elektribörsile hinnalage 70 eur/MWh.

"Nii nagu Eesti, pole ka Norra sätestanud elektribörsile eraldi hinnalage 70 eurot megavatt-tunni kohta, küll aga näeb Norra ajutine toetusskeem ette, et kõigile kodutarbijatele kompenseeritakse riigi poolt osa elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest. Näiteks on näha Nord Pooli andmetest, et praegu on turuhind Lõuna-Norras ca 150 eur/MWh ning see tähendab, et riigi kompensatsioon rakendub osaliselt selle 70 euro piiri ületava summa pealt ja teise osa katab endiselt tarbija. Eesti täiendavad meetmed on hetkel väljatöötamisel," kommenteeris Aas.

Majandusministeerium arvutas, et Norra toetusmeede kompenseerib kodutarbijatele osa hinnast, mis ületab 70 €/MWh (esialgu 50 protsenti, nüüdseks juba 80 protsenti).  Ehk kui elektribörsi tunnihind on 151 €/MWh, siis 70 €/MWh ületava osa, st 81 €/MWh eest, maksab riik 64,8 € (80 protsenti) ja tarbija 16,2 (20 protsenti) ning lõpphind, mida tarbija selle tunni eest maksab on 70+16,2 ehk kokku 86,2 €/MWh.

Taavi Aasa hinnangul pole selleks, et Norra tüüpi toetusskeeme rakendada, vaja elektribörsi sulgeda või sellesse sekkuda.

"Selle hinnavahe saab kompenseerida elektrimüüjate juures ehk kompenseeritav osa arvest saadetakse riigile ja ülejäänu elektritarbijale. Eestis juba kehtib sarnane skeem, kuid see on praegu disainitud vajaduspõhiseks, mitte universaalseks. Selle miinuseks on kindlasti keerukam haldamine nii ametnike kui ka tarbijate vaates, plussiks võrreldes Norra skeemiga aga see, et Eesti vajaduspõhine toetusmeede ei arvesta üksnes elektrikulu, vaid ulatab abikäe samamoodi ka maagaasi ja kaugkütte kulude tasumiseks. Ärme unusta, et Eestis on ka majapidamisi, kus valus arve ei tule elektrist, vaid gaasist," toonitas Aas.

Lisaks tõi minister universaalsete meetmete probleemina esile nende vähese sihistatuse.

"Samas, plussiks on rakendatavus, näiteks gaasi võrgutasude meede tehti valmis ja rakendati majandusministeeriumis ühe nädalaga," nentis Aas.

Pentus-Rosimannus: valitsus on teinud 245 miljoni euro eest hüvitamise otsuseid

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tõi ERR-ile saadetud kommentaaris välja valitsuse poolt kõrgete energiahindade hüvitamiseks tehtud otsuste mahu.

"Valitsuses tehtud valik oli kokku ligikaudu 245 miljoni euro eest hüvitada energia kallinemist ja vähendada elektri, gaasi, kodusooja arveid selliselt, et tugi puudutaks peresid, kelle sissetulek on kuni mediaansissetuleku suurune, kompenseerida kõigile energiatarbijatele täismahus gaasi võrgutasu ja poole ulatuses elektrivõrgutasu ning lükata edasi aktsiisimäärade taastamise," ütles Pentus-Rosimannus.

Pentus lisas, et Eesti Energial on 2/3 koduklientidest fikseeritud hinnaga lepingutega, keda praegune äkiline hinnahüpe sellisel moel ei puuduta.

Eesti Energia on tema sõnul kinnitanud, et arvete tasumisega hätta sattuvatele klientidele proovivad nad leida konkreetse lahenduse, mis konkreetse kliendi muredega kõige vahetumalt arvestada püüab.